• Kaitseväeteenistuse seadus kirjeldab kaitseväekohustuse ja -teenistuse põhimõtteid ja korraldust • Kaitseväe korralduse seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi, ülesanded, ülesehituse, juhtimise alused ja jõu kasutamise alused • Kaitseliidu seaduses sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega • Riigikaitseseadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös ja riigikaitseobjektide kaitset • Erakorralise seisukorra seadus reguleerib erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhialused ja korralduse • Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise
12.2018, 21 3. Tartu Ülikooli seadus RT I, 20.12.2016, 5 4. Rahvahääletuse seadus RT I, 17.11.2017, 15 5. Advokatuurisadus RT I, 20.12.2018, 4 6. Teenetemärkide seadus RT I, 12.07.2014, 137 7. Nimeseadus RT I, 22.12.2018, 15 8. Ehitusseadustik RT I, 12.12.2018, 29 9. Rahvusooperi seadus RT I, 27.02.2015, 4 10. Rahvaraamatukogu seadus RT I, 04.07.2017, 55 11. Maapõueseadus RT I, 12.12.2018, 53 12. Riigikaitseseadus RT I, 29.05.2018, 6 13. Postiseadus RT I, 03.03.2017, 19 14. Psühhiaatrilise abi seadus RT I, 21.12.2018, 12 15. Vereseadus RT I, 12.07.2014, 154 16. Korruptsioonivastane seadus RT I, 17.11.2017, 29 3 Valituks ostusid antud õigusaktid eelkõige isikliku huvi tõttu. Määravaks sai soov tundma õppida antud valdkondade seadusi täpsemalt. Samuti valisin mõned
Vastulöök oli kiire, keskpäevaks oli läbi. EKP keelustati, inimeste mõttemaailmas toimus murrang. Kommunistliku ideoologia maine langes. Kaitseliit muutus kiirelt popiks. Erakondade vahelised tülid lõppesid, moodustati seinast-seina valitsus. Võeti vastu vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus. 1925a. 88,2% eestlased, venelased sakslased, rootslased, lätlased-see andis teistele rahvastele laialdase õiguse asendada omakeelset kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli
aastal anti talle õigus valitseda dekreetide abil. Peale peaministriameti oli ta aastaks 1929 kaheksa suurema ministeeriumi juht: välis-, sise-, sõja-, mere-, lennundus-, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium. Kolmandaks sammuks oli Fasistliku Partei ümberkorraldamine ja sellele suurema võimu andmine. 1928. aastal saab 1922. aastal loodud Fasistlikust Suurnõukogust ,,kõrgeim organ, mis koordineerib valitsuse tegevust". Lisaks võetakse 1926. aastal vastu riigikaitseseadus, mis näeb ette vanglakaristust igaühele, kes püüab opositsiooniliste organisatsioonide õpetusi, arvamusi või meetodeid propageerida. 1927. aastal loodi teisitimõtlejate vastu võitlemiseks salapolitsei ehk OVRA (Opera Voluntaria per la Repressione Antifascista), mida ennem oli asendanud relvastatud ,,mustsärklaste" rühmitus, mille juhiks Mussolini samuti oli. Neljandaks sammuks oli riigi ja kiriku suhete parandamine. 1929. aastal sõlmiti Lateraani