maksumaksjatelt, kes peavad igapäevaselt tasuma erinevaid makse. Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan. Tänu kaitseliidule on antud võimalus inimestele, kellel pole võimalik mingil põhjusel sõjaväes käia. Kaitseliitu saavad astuda kõik, kellel on soovi, et tagada heaolu enda lähikondlaste seas. Eestis toimus 1.juulil 2010.a. üleminek digitaaltelevisioonile. Digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 5 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja Kanal 11. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui
asutus. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. Eesmärk on tagada kaitseväelase erapooletus. Piirang puudutab vaid lepingulises tegevteenistuses olevaid isikuid, mitte ajateenijaid. Kaitseliit Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan. Riigikaitse juhtimine Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe ülemjuhataja nimetatakse ametisse vaid sõjaseisukorra ajaks. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on
Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Riigikaitse Peab tagama riigi sise- ja välisjulgeoleku. Eesti kaitsejõud koosnevad: 1) Kaitseliidust 2) Kaitseväest Kaitsevägi koosneb maa-, õhu- ja mereväest Kaitseliit on vabatahtlik, kodanikualgatuslik riigikaitseorgan (kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred) Kaitseväekohustus Eestis üldine ning kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 16-60 (Näiteks juhul kui puhkeb sõda) Ajateenistuskohustus Eestis üldine, kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 18- 27 Asendusteenistus kutsealustele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväe teenistusest keelduvad. Kestab vähemalt 12 kuud. Kaitseväe ülesanded: 1) tegevus riigi sõjaliseks kaitseks;
annaabi.ee 
