panga-ja rahreform(üleminek kroonile)Uus kurss oli sobiv ning 1920.a teist poolt iseloomustas majanduslik tõus:suurenes põllumaj ja tööstustoodang,kasvas eksport,tõusis elatustase.Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Välispoliitika Eesti asus iseseisvust taotlema 1918a,kuid de jure tunnustuseni jõuti pärast Vabadus sõda .Läbimurdeks kujunes 26.jan.1921,mil Atandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike.Eesti välisp. peamine ülesanne oli riigijulgeoleku kindlustamine.Hinnates julgeolekuriske,tõstsid Eesti poliitikud esile kahte ohuallikat-Saks ja Venemaad. Saksa oht jäi1920a.teoreetiliseks,sest Ims lüüa saanud Saksa arenes demokraatia suunas.Seevastu kommunistlik Venem. oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. Välispoliitika-Eesti kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti iseseisvus, kus see suruti maha. Eesti yritas edaspidi nrmaliseerida suhteis võimalike vastastega
Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. Keskkonnamõju strateegiline hindamine võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil KSH korraldamine ei ole kohustuslik • (riigi)eelarvedokumendi (kui tegemist on ainult rahaliste ressursside jagamisega, mitte nt sh prioriteetide selgitamisega); * riigijulgeoleku (nt riigisaladuse tõttu) või tsiviilkaitse (nt kriisiolukorras tegutsemise kava, mis nõuab kohest täitmist ega võimalda avalikku menetlus, mis tuleb korraldada KSH puhule) seisukohast oluliste dokumentide koostamisel. Kuhu planeerida uus lennuväli? Rohealade võrgustik Planeerimistasemed Eestis strateegia Üleriigiline planeering Maakonna- planeering
Riigivolikogus võeti vastu 70 seadust, aga need kõik olid esitatud valitsuse poolt. RK-l ei olnud võimalust anda hinnangut valitsuse tegevusele. Umbusalduse avaldamise muutis võimatuks, see et valitsusele ei saanud esitada arupärimisi. Valitsus omalt poolt tegi kõik selleks et riigivolikogul poleks võimalusttema tegevust mõjutada. Aeg-ajalt mõne seaduseelnõu/ettepaneku puhul tekkis laiem opositsioon, kui need 14. Esines ka 1seadus, mille riigivolikogu tagasi lükkas (39 alguses riigijulgeoleku ja avaliku korra seadus senise kaitseseisukorra asendamiseks sisuliselt tähendas kaitseseisukorda, mida poleks pikendada vaja olnud. Pälvis väga teravat kriitikat ja lükati tagasi. Võiks oletada, et see seadus pärines Eenpalu kabinetist). Ülejäänud eluvaldkonnad: jätkusid kõik varasemad autoritaarsele olukorrale iseloomulikud tendentsid. Kaitseseisukord püsis. Poliitiline organiseerumine jätkuvalt keelustatud. Jätkusid sõnavabaduse piirangud (koosolekute korraldamise
annaabi.ee 
