Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest...
Don Ramon on julm juht, kes on määratud hukule timuka nööri läbi. Ta on nii võimas olnud, et isegi pikne on tema matmise ajal välja raatsinud tulla. Don ramoni kirjeldatakse salmis väga vägeva ja tugevana /.../ tema rind kui range linnamüür, linnamüür, mis püstitet on paest./.../, /.../jah, sel mehel püsti kurat oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees./.../. Mul tekib kindel kujutluspilt Don Ramonist, ma samastan teda düranliku ja ülbe riigijuhiga, kes teeb rahvale mingil määral head, aga vahendid on selleks liiga karmid. Luuletuses räägib, kuidas ninakühm sarnaneb juudi küürule ja nägu roostest vasele- need on kergelt öeldud, kindlad tunnused halvale diktaatorile. Surmast kirjutatakse kui igapäevasest , mis ei ole üldse nii hirmuäratav kui see tegelikult on. /.../ Su matust koos me peame nüüd kui pulma./.../ Samas on selgesti mulle mõistetav, et halva inimese surm ja hea pulm on sarnased.
1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t
minema teistmoodi. Tuli 56ndal aastal Nikita Hrustsovi kõnes NLKP 20. kongressil, hakkas levima laiemalt ja muutus avalikult kättesaadavaks kogu nõukogude rahvale. Tähelepanuväärne, sest H uue parteijuhina hakkab kritiseerima Stalini perioodi ja isikukultust. Selgub nüüd, et 40ndatel-50ndatel Nõukogude liidus vigu tehtud, seni seda pole öeldud. See, et H algatab sulaprotsessi, on tänuväärne, selge, et uue ajajärgu partei-ja riigijuhiga, aga siiski vastuoluline tüüp. H puhul olid võimalikud üllatused. Kuigi ilmne, et asjad lähevad paremaks, on võimalikud ka tagasilöögid, mis isiklike avaldustega seotud. 1957-58 nn Pasternaki juhtum. Esimene tagasilöök kirjanduses 1957 kui Pasternak, vene kirjanik, sai Nobeli preemia, aga see romaan ei ilmunud NL-s vaid välismaal, oli ennekuulmatu, ei saadud aru, et vene kirjanik avaldab väljaspoole oma teost. NL võim leidis, et
annaabi.ee 
