Platoni ideaalriiki ongi kritiseeritud ka sellepärast, et mitmes mõttes on see totalitaarsete joontega - kõik, mis puutub valitsevate seisuste õpetamist, samuti riiklikku propagandat, tsensuuri jne. Ka riiklik enesessesulgumine kuulub samasse ritta. Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Mida pidas Hippokrates haigestumise põhjuseks ja mis pidi eelnema ravile? Mis on Hippokratese vanne? Hippokratese vanne on eetikavanne, mille annavad arstid. 12. sajandi vande käsikiri on ristikujuline, et vannet visuaalselt kristlike ideedega seostada. Algupärane vande tekst Ma vannun arst Apolloni ja Asklepios'e, Hügieia ja Panakeia ja kõikide jumalate ja jumalannade
absoluutselt huvitatud. Platoni ideaalriiki ongi kritiseeritud ka sellepärast, et mitmes mõttes on see totalitaarsete joontega - kõik, mis puutub valitsevate seisuste õpetamist, samuti riiklikku propagandat, tsensuuri jne. Ka riiklik enesessesulgumine kuulub samasse ritta. Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Platon (sündinud 429. või 428. e. m. a.) esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. (See väide vajab muidugi õigustust.) Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne
õiguslikult asutatud. o ,,inimühenduste olemus"- need on kui sotsiaalsed organismid, mis ,,moodustavad indiviidide hingelis-kehalise ühtsuse". o Inimühendustele on omane ühingute ühendatud ühtsus, individuaalsus, terviklikkus ja sotsiaalne tegutsemisvõime. Riigiõpetuse ja riigiõiguse valdkonnas: Lorez von Stein (1815-1890). o Eristab rangelt riiki ja ühiskonda- kaks inimühendusele omast vormi, mis on alalises võitluses. o Riigiidee ja ühiskonna elav vastuolu on edasiviiv element (ajaloolises mõttes). o Riik on selle liikmete organisatsiooniline ühtsus, mis on ,,isikute elu iseseisev vorm" ja iseseisev tahe ja mis täidab tahte kujunemise ja tegevuse kaudu oma otstarvet o Riigi printsiip on hoolitsus kõigi eest, ühiskonna printsiibiks on erahuvide jälgimine. Georg Jellinek (1851-1911) o Liigitab üldise riigiõpetuse: 1)riigi sotsiaalõpetus- vaatleb riiki kui ,,ühiskondlikku
annaabi.ee 
