täiusliku vooruslikkuse (õnneliku elu) teostamistandardiks. Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu. Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist mitte ühes või teises riigivormis vaid pigem selles, kuidas ning mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne kasvatamisel ja arendamisel. Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158 süsteemi, võtab ta need kokku kuueks põhivormiks, millest kolm on kirjeldatud "õigetena", kolm aga ekslikena. Õiged: KUNINGRIIKLUS,
lugupidamises või teisisõnu - armastuses. Tegelikult on see vajadus kogu ühiskondliku elu aluseks. Täiusliku ühiskonna vormiks on riik. Riigi otstarve seisneb oma kodanikele õneliku elu võimaldamises. Iga ühiskonna algvormiks on perekond, mis tekib mehe ja naise abielust. Kuigi riik on ülim ideaal, ei kao selle kõrvalt perekond, vaid jääb püsima riigi sisse. Perekonnad liituvad külakondadeks ja need omakorda riikideks. 2. Ideaalne riik. Aristoteles näeb riigiideaali kehstumist selles, kuidad nig mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne ja vooruslikkuse kasvatamisel ja arendamisel. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vastavalt teatava rahva iseloomule ja tema konkreetsetele elamistingimustele osutuvad erinevad riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged"
võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest ,,sest selline on Meie tahtmine" (car tel est notre plaisir). Bodin eitas nii Aristotelese püstitatud võimude lahususe printsiipi kui ka keskaegset riigiideaali, mis nägi paljude seisuste kooskõlalist tegevust. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja võimetele õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav ning rangelt loomuõiguse põhimõtteid arvestav. Nii Bodin kui teisedki absolutismi toetajad tõmbasid selge piiri absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja omandipuutumatuse kaitset. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism kontinentaal-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal.
annaabi.ee 
