omavahelised suhted rajanevad koordinatsioonil. Nt iseseisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine on seotud just selle süsteemiga . TÜ rektor ei allu haridusministrile. Sellel süsteemil on ka demokraatia aspekt. Siin annab kõrgeim riigivõimu esindaja otsustusõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemi riigihaldusorganitega. Teiseks o Kontsentratsiooni süsteem kui on samuti haldusorganid on subordinatsiooni suhetes ja kõige kõrgem võim kuulub vastavas hierarhias kõige kõrgemale (vahe tsentraliseeritud süsteemiga tsentraliseeritud süsteemipuhul on mõnel asutusel ka oma otsustusõigus, kui kontsentratsiooni süsteemi Puhul puudub see absoluutselt. Lähedaseim on sõjavägi). Kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid
korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras. Nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Näiteks on detsentralisatsioonisüsteemi alusel korraldatud riigihaldusorganite ja kohaliku omavalitsusüksuse (valla, linna) organite omavahelised suhted. Detsentralisatsioonil on üldiselt ka omad piirid. Seal, kus esiplaanil on halduse ühtse reguleerimise huvid, on muidugi eelistatum tsentralisatsioonisüsteem. 2. Kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteemidele rajatud haldusorganite pädevus
korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras. Nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Näiteks on detsentralisatsioonisüsteemi alusel korraldatud riigihaldusorganite ja kohaliku omavalitsusüksuse (valla, linna) organite omavahelised suhted. Detsentralisatsioonil on üldiselt ka omad piirid. Seal, kus esiplaanil on halduse ühtse reguleerimise huvid, on muidugi eelistatum tsentralisatsioonisüsteem. 2. Kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteemidele rajatud haldusorganite pädevus
1.1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Haldusorganid asuvad üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras, nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Dekontsentratsiooniprintsiip väljendab põhiliselt halduse organiseerimist "halduskandja sees", kusjuures pädevus jaotatakse mitmete halduskandjate (organite) vahel. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset dekontsentratsiooni. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 1.2. Kohaliku halduse organiseerimise tüübid
annaabi.ee 
