Suure osa säilinud filosoofilistest teostest kirjutas Cicero lühikese perioodi jooksul 4644 eKr, mil ta poliitiliselt enam aktiivne ei olnud. Neist tuntuimad on "De finibus bonorum et malorum" ("Hüvede ja pahede piiridest"), "Tusculanae disputationes" ("Tusculumi arutlused"), "De natura deorum" ("Jumalate loomusest") ja "De officiis" ("Kohustustest"). Filosoofilised teosed Osaliselt on säilinud Cicero riigifilosoofilised teosed "De re publica" ("Riigist") ning "De legibus" ("Seadustest"). Oluline on ka teos "Cato Maior de senectute" ("Cato Vanem vanadusest"). Kirjad Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku (üle 900 kirja): "Epistulae ad familiares" ("Kirjad lähedastele"), "Epistulae ad Atticum" ("Kirjad Atticusele"), "Epistulae ad Quintum fratrem" ("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad Brutusele")
(Vikipeedia 2012) Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Suure osa säilinud filosoofilistest teostest kirjutas Cicero lühikese perioodi jooksul 4644 eKr, mil ta poliitiliselt enam aktiivne ei olnud. Neist tuntuimad on "De finibus bonorum et malorum" ("Hüvede ja pahede piiridest"), "Tusculanae disputationes" ("Tusculumi arutlused"), "De natura deorum" ("Jumalate loomusest") ja "De officiis" ("Kohustustest"). Osaliselt on säilinud Cicero riigifilosoofilised teosed "De re publica" ("Riigist") ning "De legibus" ("Seadustest"). Oluline on ka teos "Cato Maior de senectute" ("Cato Vanem vanadusest"). (Vikipeedia 2012) Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku (üle 900 kirja): "Epistulae ad familiares" ("Kirjad lähedastele"), "Epistulae ad Atticum" ("Kirjad Atticusele"), "Epistulae ad Quintum fratrem" ("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad Brutusele"). Need on
1) Deism: Jumal on loonud maailma aga seejärel ei sekku sündmustesse (kehtivad loodusseadused) see oli populaarne kompromiss, mis ühendas usu ja uued loodusteaduste saavutused. 2) Ateism (sellel ajal veel haruldane): Tuntud esindajaks on Voltaire, kes võitles usuvabaduse ja usulise sallivuse eest ning kritiseeris kirikut. 3) Pietism (18.saj'l levib protestantlikel aladel) eesmärgiks oli usuelu süvendamine 18saj valgustusfilosoofia riigifilosoofilised tõlgendused 1) Valgustatud absolutism Valgustuse ja absolutismi liit. Tuntud esindaja Franois Voltaire (1694-1778). Valgustatud absolutism on see, mida 18saj hakatakse ellu rakendama. 2) Põhiseaduslik monarhia Tekkis Inglismaal. Esindajaks Charles de Secondat Montesquieu (1689-1755) 3) Rahva suveräänsus Tänapäeva demokraatia algus. Esindajaks Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) I: Valgustatud absolutism
annaabi.ee 
