eurot aastas. Samuti pidi parlament toetama ka Kreeka pankade rekapitaliseerimist, mis tähendab teatud ulatuses riigistamist. Lisaks sellele tuli Kreekal toetada ka võlakirjade vahetust, milles lepiti erapankadega kokku. Lepe pidanuks kustutama umbes 100 miljardit eurot Kreeka 350 miljardi euro suurusest võlast, mis on 175 protsent SKT-st. Kreeka on praeguseks saanud kaks päästepaketti kokku ligi 240 miljardi euro ulatuses. Andmed Kreeka riigielarve defitsiidi kohta on olnud olemas juba 1970-ndate keskpaigast. See tähendab, et Kreeka on iga aasta kulutanud rohkem kui ta on teeninud. Põhjus peitub selles, et riigis on tehtud pidevalt üle oma võimete käivaid sotsiaalkulutusi. Huvitav on ka see, et riigiametnik, olles kutsutud televisiooni vestlusele, eitab oma süüd selles kriisi, ning ütleb, et tema palka ei tohi vähendada. Loomulikult on ametnikul õigus nii väita, kui tema süüd ei ole tõestatud
(Riigi Raha Veeb) Korraldusasutusena vastutab rahandusministeerium Euroopa komisjoni ees struktuurivahendite rakendamise eest tervikuna. Rahandusasutused on Eestis peamiselt ministeeriumid. Rakendamine on valdavalt proektipõhine ning suur osa toetustest jagatakse avatud taotlusvoorude kaudu. (Riigi Raha Veeb) Kokkuvõte Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, see on üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigielarve koostamisega on seotud suur hulk ministeeriume ja ametkondi, peamiseks korraldajaks on rahandusministeerium. Majandusministeeriumi majandusprognoosi alusel töötatakse välja riigi eelarvestrateegia. See koostatakse ette neljaks aastaks, ning peale selle heaks kiitmist vabariigi Valitsuse poolt vähemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust, algab riigieelarve taotluste ettevalmistamine ja esitamine Rahandusministeeriumile.
sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Majapidamine majandussubjekt, mis koosneb üksikust või ühise eelarvega perest Teguritulu Y tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest. Tootmisteguriteks on töö, kapital ja maa. Tulusiirded TR toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigielarve kaudu Valitsuse kulutused G hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei jne ülalpidamiseks Otsesed maksud Td - tulumaks Kaudsed maksud Ti aktsiisimaks, kajastuvad toote hinnas Säästud S raha kogumine, sissetuleku kõrvale panemine. Osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol.
annaabi.ee 
