teki ealeski tunnet, et sa ei suuda nii palju kirjutada, nagu vaja oleks. Selline probleem, et sa ei tea, mida kirjutada, kerkib päevakorda ainult siis, kui sul puudub peamõte ja selgus, kuidas oma peamõtet lugejale selgitada. Teeskava koostamine või oma tõestuskäigu punktidena üleskirjutamine on äärmiselt vajalik tervikliku arutleva kirjandi loomiseks. Argumenteerimisoskus on arutleva kirjandi juures väga oluline, sest teadupoolest annab terviklik arutluskäik peaaegu poole riigieksamikirjandi punktidest. 6. Koosta nüüd terviklikud argumentatsioonid kõigi oma teeskava punktide kohta. Siin pea silmas ka adressaati kellele kirjutad. 7. Vaata, kas peaksid nende lõikude järjekorda muutma ning seda, et nad omavahel seostatud oleks. Kui üleminek ühelt argumentatsioonilt/lõigult teisele tundub liiga järsk olevat, kirjuta sinna vahele lühike sidelõik, mis aitab sujuvamalt ühelt mõttelt teisele üle minna. Mina peaksin ilmselt oma
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 2 Teema valimine: · Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuum-sõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida. · Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Riigieksamikirjandi kirjutamise aeg on piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele üle 30 minuti. · Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand kasvõi punktide kaupa, kui see sind aitab. Mustandi koostamine: · Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele. · Tee töö äärele endale arusaadav märge kohtadesse, mida oleks vaja hiljem
aeglane või vaevarikas kirjutamine; kirjutamise ajal enesega rääkimine; kirjutamise ajal käe liikumise jälgimine paberil; sõnade vahele tühikute jätmise raskused (kord puuduvad, kord liiga pikad tühikud); vale pliiatsihoid ( liiga tugevalt/nõrgalt); soovimatus kirjalikke ülesandeid teha. (Dyslexia-SPELD Foundation) Eesti keeles tekitavad düsgraafikutele enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad sulghäälikud. Riigieksamikirjandi hindamisel rakendatakse vaegkirjutajatele diferentseeritud hindamisjuhendit, kus vigadeks ei loetud häälikupikkuse kirjutusvigu. Alates 2008. aastast on õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritasid kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt, õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines. (Lugemis-ja kirjutamisraskused) 9 2. ANALÜÜS 2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides
annaabi.ee 
