vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses. Need kõik on tekkinud germaanlaste tavaõiguse, kanoonilise õiguse ja Rooma õiguse segunemisel. Põhiliselt sisaldavad kriminaalõiguse norme, eelkõige konkreetsete tegude eest määratavaid trahve ning seetõttu nimetatakse neid tihti trahvikataloogideks. Ent neis leidub ka tsiviilõiguse sätteid. Ajaliselt kuuluvad need keskaega, kuid olemuselt on tegemist siiski vanade, riigieelsesse aega kuuluvate õigusnormidega. Tavaõigus, üleskirjutatud õigus ja seadusandlus: Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest, kommetest ja tavadest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud.
Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. Saab kesta siis, kui on vastastikune usaldus. Inimestel erinevad huvid, kuid samas vajadus kindlas valdkonnas ühiselu järele. Riigi tekkimise staadiume e tööjaotuse kujunemist on kirjeldatud mitmekesiselt: · R. L. Morgan: metslus barbaarsus tsivilisatsioon: kaks esimest kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed-territoriaalne ühiskond ja hõimuriigi areng; tööjaotusel põhinev majandusliku korra areng ja sellega seoses moodsa territoriaalriigi teke. · Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale
kadunud kuhugi, kuid nende osatähtsus inimeste kokkukuulumisel hakkas vähenema. Suuremat rolli hakkasid mängima muud tingimused. Ühiskond vajas teatud arenguhetkel uut organisatsioonivormi ja selleks sai riik. Tööjaotus oli juba selline, et osa inimesi hakkas tegema juba riigitööd ja hakkas mõtlema eranditult avalike asjade peale avalikest huvidest lähtudest. Tekkisid riigiametnikud. · Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon. Metslus ja barbaarsus kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Jahimeeste ja kogujate ühiskond anarhistlik demokraatia. Põllupidajate baasil tekkinud territoriaalne ühiskond. Moodne territoriaalriigi tekkimine. TERRITORIAALROLL · Uute oluliste tingimuste tekkimine tõi vajaduse riigi tekkimiseks. Territooriumiroll. Territoorium ongi see tingimus, mis hakkas inimkoosluste jaoks mängima olulist rolli. Riigid tekkisid alguses kui territoriaalriigid. Ka eksisteerivas riigis on territoriaalküsimus päevakorras pidevalt
annaabi.ee 
