Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid
iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni nad jõudsid ikka kus neil tuli läbida initsiatsiooniriitus, mille läbinud tütarlapsed liitusid naiste ning noormehed meeste gruppidega ning selleks ajaks olidki nad omandanud kõik eluks vajalikud teadmised ja töövõtted. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas,
Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung. Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa. Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Frangi riik, mida 5.7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad)
Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis. RUUNIKIVID - Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi. Merovingide kunst Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule.