Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Päts. Iseseisvumise eeldused Päästekomitee loomine, kes tegutses läbimõeldult ja töötas ainult iseseisvuse välja kuulutamise nimel. Vallaomavalitsuste kogemused ise otsustada, mis andsid kindlust ka Päästekomiteele. Veebruarirevolutsioon esmakordsed valimised Eesti alal. Maanõukogu seadis veel omakorda ametisse täidesaatvat võimu teostava Maanõukogu. Veel mõnede saadikute Riigiduumast saadud kogemused, mis aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia. Vabadussõda 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping.
aasta augustiputsi ning 1993. aasta valitsus-ja parlamendikriisi, mis lõppes sama aasta oktoobri alguses presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastuseisuga. Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Üks president võib olla valitud kaheks ametiajaks. Riigi parlament (Föderaalkogu, ) koosneb kahest kojast: Riigiduumast ( ) ja Föderatsiooninõukogust ( ). Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa kuulub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, UNESCO, Euroopa Nõukogu, SRÜ koosseisu. 4 Rahvuslipp ja sümbolid
kes alles siis valisid Duuma saadikud. Valimissüsteem küll eelistas siiski rikkamat klassi kellel oli võimalust neist erinevatest valimisvoorudest osa võtta. Rikkam klass oli tavaliselt ka palju konservatiivsemate vaadetega ja kaldus tsaari paljudes tema otsustes toetama. Seega oli tsaari autokraatlik võim põhiseaduse ebademokraatlike sätestuste poolest kaitstud.10 Nüüd räägiksin põgusalt ka neljast revolutsioonieelsest Riigiduumast. Esimene Riigiduuma istung leidis aset 1906. aasta maikuus, ja kuigi eelpool kirjeldatud valimisviis eelistas rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane. Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja Sotsiaaldemokraatidest. Suurim partei oli neist Kadetid. Kuigi sotsialistid olid valimisi
annaabi.ee 
