Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised.
Erinevalt renessanssist on kujud sageli vaadeldavad vaid ühest küljest. Nagu on omane ka teistele barokiaja skulptoritele, eelistab Bernini sageli selliseid teemasid, mis juba iseenesest eeldavad liikumist, nt. vöitlus- ja röövimisstseenid. Bernini varasematest töödest on olulisemad Neptus ja Triiton, Apollon ja Daphne ning Taavet. Esimest tööd iseloomustab kunstniku hulljulge materjalikasutus, ta väänab marmorit justkui see polekski kivi, tuues ilmekalt esile lehvivaid riidevolte ja juukseid ning Neptuse pinguldunud muskleid. Teise töö juures on ilmekas viis, kui orgaaniliselt on Bernini edasi andnud Daphne muutumist naisest puuks. Kontrastid lehtede õrnuse ja keha, puukoorte, juuste ja riidevoltide vahel on hämmastavad. Lisaks Rooma Peetri kiriku katedraali kujundamisele, tegi Bernini töid ka teistele kirikutele ja kabelitele Roomas, lisaks ilmestavad tänini linna tema loodud puskkaevud, samuti oli ta suurepärane portretist.
aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost. Karvkatet edastati tihedalt spiraalide kujutamisega seal, kus pidi olima karvane. Kõik istuvad figuurid on puiselt sümmeetrilises asendis, käed asetsevad rinnal. Käsi ja jalgu, ka riidevolte kujutatud loomutruult, proportsioone mitte. Vormikäsitlus on kindel ja jõuline. Tüvikooniline vorm, kulmud ja silmad imposteeritud. Esinesid ka marmorist ja vääriskividest valmistatud ja enamasti silindrikujulised pitsatkivid, millesse lõigatud figuurid ja stseenid kasutamahakati neid laialdaselt hieroglüüfkirjas. Hakkab levima ka metall ja metallplastika. Karvkate tiheda soonestikuna, meenutab kruvi. Uri standard 3. aastatuhandest mosaiik,
Pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse ja nende nägudel mängleb võimukas naeratus. Egiptuse skulptuurid olid mõeldud eest vaatamiseks.Egiptuse skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Ei toodud välja üksikasju. Sarnanevad mesopotaamia skulptuuridega, aga egiptlane lähtus kivitahukas, mille külgedele ta joonistas kavandatud kuju vaated. See aitas saavutada selge, kindla vormi. Ei kujutata riidevolte, juuste lehvimist jne. Inimeste kujutamisel kujunes välja kindel kaanon mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised. Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat