Ollino ütles, et Jürka on nüüd valmis andeks paluma, mida ta ka tegi. Jürka küll hiljem kirus, et krt tuimaks lõi, aga härra Ollino kõndis niimoodi ringi nagu poleks midagi juhtunud. Kuid see ei olnud ainuke asi millega härra Ollino tegelema pidi. Õhtupoole tuli härra Mauruse kabinetti ka Molotov, kes nõudis just täna oma palka kätte. Kuid talle seletati, et raha ei ole, et tuleb vähemalt homseni oodata, selle peale hakkas Molotov laamendama, lõhkudes 2 uut tooli ja riidevarna pulgad, kuni lõpuks lubas Ollino omast taskust talle maksta ja hiljem maksis ka Maurus, kui oli tuppa naasnud. Selle peale oli Molotov nii õnnelik, et hakkas neid mõlemaid kaelustama. Järgmisel päeval tuli välja ka põhjus, nimelt oli Molotov põgenenud koos oma naisõpilasega. Härra Maurus rääkis ka Indrekuga naistest, kuna Molotov oli saatnud õpilaste hinded, kus Indrekul ja veel mõnel olid seal 0 hindeks, ja andis oma ,,isalikku"nõuannet
saanud ja 2 tooli katki - pärast kaklust oli Jürka valmis Mauruselt vabandust paluma, mida ta ka tegi, hiljem Jürka kirus, et Ollino ta tuimaks lõi, kuid Ollino kõndis ringi nii, nagu poleks midagi juhtunudki ja tema oleks vaid oma kohustust täitnud - tuli ka uus erimeelsus, seekord Molotoviga, kes ilmus tundide eest kohatul ajal raha nõudma, raha talle ei antud, sest palga maksmise päev oli alles ülehomme, mispeale Molotov toole põrandale puruks viskama hakkas, hiljem murdis ka riidevarna pulki - lõpuks hakkas Molotov inimlikult raha paluma, et see talle ikka täna muretsetaks - Ollino leebus ja laenas talle oma taskust, kuna Ollinol nii palju ei olnud, laenas ka Maurus veidi juurde - see rõõmustas Molotovi nii, et hakkas mehi kallistama - järgmisel päeval sai direktor kirja, milles Molotov teatas, et enam matemaatikat ei anna, esitas ka poiste hinded, Indrek sai 0 - Maurus päris Indrekult aru tema hinde kohta, sai aru, et Indreku hinded on alla läinud
vahelisel läbirääkimisel hävinenud puupõhjalise asemele, virutas selle trahh! vastu põrandat ning asi oligi tahe. ,,Kas saan oma raha või ei saa?" karjus Molotov. Härra Maurus jooksis hirmunult teise tuppa, aga Ollino jäi rahulikult oma paigale keset põrandat ja ütles: ,,Ei saa, sest täna ei ole raha." Trahh! ja vastu põrandat purunes teine uus tool, mis esimese sarnane. ,,Kas saan raha?" ,,Ei saa," vastas Ollino ikka veel rahulikult. Nüüd kargas Molotov riidevarna juurde ja hakkas selle pulki murdma, pikki ja lühikesi, ikka klõks! ja klõks! nagu sööks ta jõhvikaid, kuna riided langesid põrandale. ,,Kuradite kurat, raha!" karjus ta ise. ,,Ei ole ju, purustage või kogu maja," vastas Ollino endise rahuga, mis tegi teise veel arutumaks kui ta oli. Peaaegu hullumeelse pilguga vahtis ta toas ringi, mida võiks veel purustada, ja äkki tormas ta selle suure kapi juurde, kus otsas olid millalgi istunud Goethe ja Schiller kõrvuti. Selle