Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste
Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast vanemate juurest ära kolimist ta enam nende juurde elama ei läinud. Elu sugulase juures oli raske. Ta pidi seal tihti näljas olema ning ta riidedki olid räpased. Haydn õppis seal nii viiulit kui ka klavessiini ja oli veel ka sopran kohalikus kirikukooris. Tänu kooris laulmisele märkas teda Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu. Haydn läbis seal edukalt katsed, et koorilauljaks saada. Ta kolis üheksaks aastaks Viini ja hakkas laulma Püha Stepheni katedraali poistekooris. Haydn elas seal Reutteri perekonna ja nelja koorilauljaga katedraali kõrval Kapellimajas
aastal lahkus Napoleon pärast aastast sõjakoolis viibimist ja astus nooremleitnandi aukraadis sõjaväkke. Tema rügement asus lõunas Valence'i linnas. Noore ohvitseri elu oli raske. Suurema osa oma palgast saatis ta emale, jättes endale v aid hädavajaliku ülalpidamiseks ja loobudes vähemastki meelelahutusest. Maja, kus ta toa üüris oli bukinisti kauplusja Napoleon veetis kogu oma vaba aja raamatute lugemisega, mida kaupmees talle andis.Ta hoidus seltskonnast eemale ja ta riidedki olid nii viletsad, et ta i tahtnud ei võinud liikuda seltskonnas. Raamatuid aga neelas ta otse ennekuulmatu ahnusega, täitis oma vihikud märkustega ja tegi konspekte. Eelkõige tundis ta huvi sõjaajaloo-, matemaatika-, geograafiaalaste raamatute ja reisikirjelduste vastu. Ta luges ka filosoofe. Just sel ajal tutvus ta 18. saj. Valgustusajastu kirjanduse klassikutega- Voltaire'i, Rosseau'd, Alembert'i,Mably ja Rayanaliga.
· Luba lapsel üksinda jääda- vahel soovib laps üksi jääda, sel juhul võiks lapsele mõista anda, et austatakse tema tahtmist ja konflikti lahendamine edasi lükata. · Anna lapsele konkreetseid tööjuhiseid- anda lapsele tööülesanded konkreetses sõnastuses ja lühidalt. Võimalusel kontrollida, kas laps sai öeldust õigesti aru. · Püüa tekitada käitumises väikesi muutusi- püüelda tuleks väikeste muutuste poole etapiviisiliselt , näiteks nii, et riidedki riputaks kohale, selle asemel, et mööda tuba laiali visata. Püüda saavutada üks muutus korraga. · Mõjukas karistamine, kiitmine ja planeeritud autasud- last oleks õige kiita vahetult peale tegevust. Vähest võiks kiita ka selle eest, et ta oma asjadega rahulikult tegeleb. Autasu tuleks anda konkreetse ülesande eduka sooritamise eest. Karistusel on alati sümboolne tähendus, selle mõjususe saavutamiseks on tähtis säilitada neutraalsus.