1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne Piiskopkonnale. 1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta. 1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta
üldse. Samal arvamusel oli koer Muska, kes oli meister kassi- ja ussitapja. Indrek näitas Riiale linnupesa. Järgmisel päeval oli pesa tühi. Indrek kahtlustas kohe kassi. Nüüd mõtles ta välja plaani, kuidas kass vahele võtta. Ta näitas Riiale uut pesa, puges ise peitu ja ootas millal kass vahele jääb. Peagi tõi Riia kassi üle kraavi pesa juurde. Indrek vaatas juhtunut pealt ning tuli peidust välja alles siis kui tüdruk oli lahkunud. Indrek läks Riialt kassi mängimiseks laenama, kuid kass sattus Muska lõugade vahele ning suri. Indrek kaevas tüdruku lohutamiseks haua ning vooderdas selle seest ära ja lubas isegi risti teha. Hiljem Indrek kahetses, et ta seda oli lubanud, sest ta arvas, et see kass pole risti väärt. Seetõttu lükkas ta risti tegamist pidevalt edasi. Ükskord tuli Muska kass hambus Indreku juurde. Poiss mattis kassi taas maha, kuid sama kordus veel korra. Nüüd leppisid poisid kokku, et põletavad kassi ära
Viljandi linnast saab rääkida alles 1283. aastast, kui ordumeister Nindorf määratles Viljandi linnasarase ja tagas kodanike vabadused. Alles 1481. aastast pärineb teada Riia õiguse kasutamisest Viljandist. Pärnu sai 1265. aastal ordumeister Manderni käest privileege linnasarase kasutamise kohta (Seda võib pidada linna alguseks, sest pidevalt privileegi uuendati). 1260. aastal ordumeister rajas Paide linnuse, mille juurde tekkis asula ning too käskis neil küsida Riialt linnaõiguse, et parandada oma eluolu. Kuramaa sai Riia linnaõiguse 1378. aastal. 24. Linnaelu korraldus Liivimaal: Raad- Püsiv nõukogu, raad ehk magistraat. Liivimaa suuremates linnades on rae olemasolu dokumenteeritud algaegadest peale, näiteks Riias 1226. aastal. Raad valis ise endale liikmeid ja nõudis kodanikelt kuulekust, kuid raad ei toiminud kui edisndusorgan, vaid pigem kui korporatiivne "valitseja." Raad valitses targalt ehk
annaabi.ee 
