nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m, Montaazi meetodid Hoonete karkassi võib monteerida diferentseeritud, kompleksel või kombineeritud meetodeil. Diferentseeritud montaazil paigaltatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaltatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolitimist. Paigaltatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid Kompleksel montaazil e. kompleks montaazi paigldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne. Konbineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente
tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed. Paralleelselt kandekonstruktsiooni montaaziga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne. Diferentseeritud montaazil paigaldatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaldatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolittimist paigaldatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid. Kannvundamendi montaaz: Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgristumiskohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasandatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga. Vundamendi talade montaaz:
Samuti pole ka soovitavad liiga väikesed töötlemisvarud. Need ei kindlusta defektsete pinnakihtide eemaldamist ja nõutava täpsuse ning karedusega töödeldud pindade saamist, aga mõningail juhtudel tekitatakse vastuvõetamatud tingimused lõikuri töötamiseks valukooriku või tagi tõttu. Liiga väikesed töötlemisvarud nõuavad toorikute täpsuse suurendamist, raskendavad nende märkimist ja lõikepinkidel rihtimist ning lõpptulemusena suurendavad praagi protsenti. 36. Millistest komponentidest koosneb minimaalne vahetöötlusvaru? Vastavalt sellele meetodile arvutatakse minimaalne vahetöötlemisvaru järgmise valemi alusel (joon. 4.2): kus Z imin minimaalne vahetöötlemisvaru; R zi-1 - antud pinna töötlemisele eelnenud läbimil saadud pinnakonaruste kõrgus; T i-1 - eelnenud tehnoloogilisel läbimil tekkinud defektse pinnakihi sügavus;
ukseks. Pendelust saab avada mõlemas suunas. Uksi liigitatakse ka materjali, konstruktsiooni (sileuks, viilunguks e. tahveluks, zalusiiuks) ja otstarbe järgi. Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer, puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium. Kasutusel on ka topelt- ja kahe poolega (tiivaga) uksed. Ukseplokk koosneb uksepiidast e. lengist ja tiivast või tiibadest. Ukseploki mõõtmed on ava mõõtmeist 20 ... 30 mm väiksemad, et võimaldada rihtimist paigaldamisel ja tihendamist näiteks takkudega. Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70 ... 230 cm (intervalliga 10 cm). Ühetiivaliste uste maksimaalne laius on 120 cm, ühepoolsete kapiuste maksimaalne laius on 60 cm, kahepoolsetel 90 ... 120 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70 ... 90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa, WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga
annaabi.ee 
