Generaatori ehitus ja kasutamine Generaator on masinate juures elektrienergia allikaks. Käitatakse generaator rihmülekandega. Rihmülekanne saadakse väntvõlli rihmarattalt kiilrihma või mitmekiilulise rihma abil. Kiilrihma korral kasutatakse generaatorit ülekanderihma pingul hoidmiseks. Siis on generaator mootori kere külge kinnitatud ühest punktist ja teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida
uuematel autodel ka elektri abil. Mootori väntvõllilt aetakse ringi hüdropumpa, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist ei toimu. Kui aga juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldabki rooli kergemini keerata. Roolivõimendi pump saab käituse kiilrihma vahendusel väntvõlli rihmarattalt (mõnikord kasutatakse ka pumba käitamiseks elektrimootorit). Pumba rihmarattaga võll toetub keres asuvatele laagritele. Kahepoolse toimega labapumbal on kaks surve- ja kaks imiruumi. Pumba rootor on kinnitatud võllile nuutidega. Pumba rootorisse on tehtud labade mahutamiseks sooned. Hammaslattrooliga sõiduautodel asub roolivõimendi jõusilinder tavaliselt hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asetatud hammaslati otsa ja
kruvisammuga skr. Sirgliikumise kiirus avaldub skr 1 v2 2 Joonis 4.7. Kruviülekanne [10]. 4.7.3. Rihmülekanne Lihtsate ajamite puhul kasutatakse sageli hõõrdumisel põhinevaid rihmülekandeid (belt and pulley transmission). Sel puhul edastatakse ajami liikumist ühelt rihmarattalt teisele. Koormuse ülekandmisel tekib rihmratta ja rihma vahel libisemine, mistõttu rihmarataste nurkkiiruste suhe ei võrdu täpselt nende läbimõõtude suhtega. Rihm on mõningal määral elastne, ning seetõttu võib salvestada endasse energiat ning põhjustada sellega kiiruse ja momendi võnkumisi, mistõttu ei sobi nad positsioneerimisseadmetesse. 32
Väikestel pööretel paiknevad kuulid pöörlemistelje lähedal. Pöörete suurenemisel eemalduvad nad pöörlemisteljest ja suruvad kiilrihmaratta põski koo- male. Seega surutakse kiilrihma väiksemalt veeringilt suuremale, mistõttu ka ülekantav pöördemoment muutub. trumli külge kinnitatud telgedel. Klotse tõmbavad pöörle- miskeskme poole (lahutatud seisu) kaks keerdvedru. Variaatori vedavalt rihmarattalt kantakse veojõud kiil- Mootori käivitamisel kannab ketta j am jõu pedaali võllilt rihma kaudu veetavale rattale, mille rumm on tehtud ühes tagarattale, kust teine ketta j am ning variaatoririhm kan- tükis vedava ketirattaga. Kuna kiilrihma pikkus ja rihma- navad jõu siduri veetavale trumlile. Variaatori pöörlemi- rataste vahekaugus ei muutu, peab rihma siirdumist vedaval sel liibuvad klotsid tsentrifugaaljõu toimel vastu sõidu-
annaabi.ee 
