Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California lahe), on laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes. Neljandaks olukorraks on laamade teineteisest eemaldumine, põhiliselt esineb see nähtus ookeanide keskmäestikes (ookeanile rift), laava tungib lõhedesse, kus ta tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, need võivad ületada merepiiri saarte näol (näiteks Island ja Assoorid). Esineb ka mandritel, mida nimetatakse mandriliseks riftiks. Näiteks Ida-Aafrika murrangute vöös koos Punase mere, Surnumere ja Baikali järve piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud
- Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? Subduktsioon, vulkaanipursked - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? dubduktsiooniga - Mis viitab mandrite triivile? Kivimite magnetiliste paleopooluste näiva triivi analüüs Kuumad täpid Mitu pluumi võivad liitudes tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks Terreinistumine vulkaanilise saarkaare liitumine mandriäärega Sündiv ookean Punane meri Vaikne ookean aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean passiiv-ääreline ookean Vahemeri keskahelikuta hääbuv ookean - Mida märgib kuumade täppide esinemine? Kohti, kus süvavahevöö magmadiapiirid (pluumid) tõusevad Maa pinnale - Kuidas kasvab kuuma täpi jooneliste ahelike vanus laama liikumise suhtes? Kasvab laama liikumise suunas
Too näide. Mandrite lõhestumine tekib siis, kui mandri all asub nn kuum täpp. Kuumaks täpiks nimetatakse üksikuid tulikuumi magmavoolusid, mis saavad alguse süvavahevööst ja kerkivad kuni litosfäärini. Need ei ole seotud laamade servaaladega. Kui kuum täpp paikneb paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, surub see mandrilaama selles kohas kumeralt üles ja sulatab mandrilise maakoore kivimeid. Kumeruse tipus tekitavad venituspinged rebendi, mida nimetatakse kontinentaalseks riftiks (Baikali järv) 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad
(veel: 7000at 40km3, 75000at 2000km3). Geoloogiliste ajastute piiride ja liikide massiliste väljasuremiste ajad langevad tihti kokku suure vulkaanilise aktiivsuse ja platoode tekete perioodidega. Samas ei vähenda see impaktprotsesside võimalikku mõju. Kui pluum tõuseb mandrilise laama alla, tekib võlvkerge, ja kui võlvi lagi rebeneb, siis juhtub see ideaaljuhul kolmekiireliselt. Tekib kolmik- e. tähtrift. Mitu pluumi võivad tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks. Sel juhul hääbuvad osad harud, muutudes aulakogeeniks. Atlandi ookeani puhul on äärtel näha aulakogeene, mis on ookeani tekke alguses hääbunud. Mandrite lõhenemise põhjuseks on kuuma täpi protsessid, mis riftidega lõhuvad mandrilist maakoort. Tänapäeval on neid protsesse näha ida-aafrikas. Punane meri. Maateaduste alused I (29.sept) Puudu Maateaduste alused I (2.okt) Eksogeenne geoloogia.
annaabi.ee 
