Maavarana leiavad samuti kasutamist ka lubjakivid (ehituskivina, killustiku valmistamiseks ja tsemendi ning lubja tootmiseks). On oluline ka põhjaveevarude seisukohalt. Siluri ladestu – 435-405 milj a t oli Eesti liikunud ekvaatorile. Kliima oli soe ning mereelustik rikkalik: laialdaselt levisid tabullaadid, rugoosid, brahhiopoodid, sammaloomad jt. Esmakordselt ilmusid skorpionilaadsed ja meie vanimad selgroogsed – lõuatud kalad. Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid. TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi
suurendamiseks muidu isoleeritud paigaste korral. metabolismi lõpp-produkt organismis) või ammooniumnitraadiks Biohermid kuni 16 m paksud Täidavad ka puhveralade funktsiooni (NH4NO3). Riffmoodustised korallidest, sammalloomadest, vetikatest, Põldudevahelised loodusliku taimkattega alad Fossiilkütuste põletamisega atmosfääri NOx. krinoididest (Kirbla, Lihula, Kõinastu laid (Muhu), Kesselaid, Maanteeäärsed (asfalt-, kruusatee) loodusliku taimkattega alad, hekid Põllumajandus: Salevere, Mihkli Salumäe, Vilsandi, Vaika).
· Järvi vähe · Põhjaosas rannavallide ja maasäärte taga Nõva järved · Noarootsit mandriga ühendavas osas, mitmed jäänukjärved (Sutlepa meri, Saunja laht, Tau laht) Saaremaa · Hõlmab ka mitmed naabersaared o Asustatud neist on Vilsandi, Abruka, Muhu · Palju ka väikelaide ja järv o Maatõus · Aluspõhjaks Siluri lademe lubjakivid o Suuremad pangad põhjarannikul, enamasti seotud biohermidega (fossiislsed riffmoodustised). Siluri klint · Suurim pinnavormistik on Lääne-Saaremaa kõrgustik o Ligi 50 km pikk, suhtelised kõrgused kuni 35 m, otsamoreen, kõrgustikku on kujundanud ka Läänemere erinevad arengutasemed, jätkub ka Sõrve poolsaarel (Viieristi mäed, 19 m) · Pandivere ja Palivere staadium · Loopealsed Kesk-Saaremaal · Saaremaa kõige kõrgem koht asub Raunamäel · Veestik · Kulutusnõgudes enamasti sood, neist suurim Koigi soostik
annaabi.ee 
