või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid, süvikud 3) Põrkuvad ookeanilised laamad( Vaikne ookean VS Filipiini laam)- Süvikud, vulkaanilised saared, Tsunami 4)Mandrilised põrkuvad ( Himaalaja, Euraasia VS india-austraalia
beats per minute). = [väärtus] Rifid Riff on bluusi põhitingimus, hädavajalik rokis, sügav ja madal reggae's ning üle võetud dzässi puhkpillide poolt. Riffe võib kohata ka klassikalises muusikas, kuid seal on neile antud veidi teistsugune nimi ostinato, mis tähendab meloodia kordumist. Riff on lühike ja meeldejäävalt korduv motiiv, tavaliselt 2-4 takti pikk, mida korratakse jätkuvalt, et formuleerida saatvat osa loo struktuuris. Riffi mängitakse tavaliselt basskitarri alumistel keeltel. Bluusis kasutatakse ühte riffi tavaliselt terve loo vältel. Pink Floyd'i ,,Money" on hea näide laulust, mida saadab meeldejääv bassi riff.
Ta kujutab endast mandri veealust jätku. Mehhiko lahe selfile kuulub Jukatani selfile (Kampetse lahe), lääne Florida lahe self ja Tehase ja Luisiana selfid. Mehhiko lahe self nii geoloogiliste, kuid ka geomorfoloogiliste suhtes kuulub mandrisse. Dzordan ja Stuard (1959) märkasid neli erinevaid füüsika-geograafia reljeefi tüübi ülemises nõlvas ja väliskülges selfis kesk Florida lääne poolel. Neile kuuluvad väheldased rennid ja selgroogad, ning riffi tekke ja üksikuid kaljud, astmelised rennid. Need rennid on paksud terassid ja asuvad 115 (süld) sügavusel. Samad autorid (1961) kirjeldasid terassid samal sügavusel Mehhiko välislahe lõuna poolel. Viimasele on iseloomulik karsto sarnane reljeef. (Jordzan, Melloi ja Kifond, 1964). Van-Andel (1960) ja Separd (1960) väideti, et setteline ainestik, mis asetseb Mehhiko lahe põhjas on toodud tänu 2 jõele: Missisipi ja Rio-Grande. Tänu hooaja tuule hoovustele Mehhiko
96'0:d ' zww 14'B : 6Eob *;- -*riffi ?6-+ f *tp,0fl1.6s r )) + LW.Ato*.e,t,Ee " -'ll:Sv "Vio Lti =\te
tuhaks, lapillideksning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. 28. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral Subduktsioonivööndid, riffi alad, kuum täpp. 29. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria. Normaalne ja pöördpolaarsus. Maa on kui kui kahepooluseline dipoolne magnet, mille indutseeritud magnevälja jõujooned lähtuvad (magnetiliselt-) lõuna- ja suunduvad põhjapoolusele. Piki neid jõujooni orienteerub ka kompassi magnetiseeritud nõel. Siiani parim hüpotees magnetvälja selgitamiseks on nn. dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline
annaabi.ee 
