Elamistingimused Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi: 1) suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega, osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega. 2) ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse väljast eraldi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks. 3) väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul väljastpoolt sisse. Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust soodustas pesu keetmine toas, sest pesukööki polnud
of housing), elukoht (locality of residence). Neid tunnuseid on ikka püütud võtta kui ühte skaalat, mis mõjutab inimese keelelist käitumist. Selle aluseks on asjaolu, et läänemaailmas on need tunnused suurel määral omavahel korrelatsioonis. St kõrgem haridus tähendab üldjuhul kõrgemat ametit ja suuremat palka. Samasse klassi kuuluvad inimesed koonduvad linnades oma elurajoonidesse ning nende eluruumide tüübid on sarnased (eramajad, ridamajad, korterid suures majas). Ja üldjuhul kalduvad inimesed jääma samasse klassi kui nende vanemad. St klassid on seotud eluviisiga, elustiiliga. See on aga mitte teoreetiline vaid empiiriline küsimus. Klassirühmad püütakse uurimiseks jagada suhteliselt õhukesteks kihtideks, nii saab pildi, kus toimuvad suuremad hüpped. Chambers on näidanud võrreldes erinevaid uurimusi, et 8
Linn on isevalitsev ja isemajandav üksus, riigil pole siin üldse vaja asjasse sekkuda. Eraisikud maad omada ei saa, et vältida maaga spekuleerimist. Letchworth Garden City Howard jutlustas oma ideed kõikjal Inglismaal ja sai mõjukaid toetajaid. Esimene aedlinna ühistu moodustati 1903. Osteti 1900 ha maad Letchworth’is, 50 km Londonist põhja pool. Linna planeerijateks olid arhitektid Parker ja Unwin, kes tegid osalt ka majade projektid. Ridamajad igaüks oma aiaga, asetatud nii, et maja ja aed oleks võimalikult rohkem päikese käes. Uus meetod linna planeerimisel oli umbtänavate kasutamine, et vältida läbisõiduliiklust. Elamurajoonide vahel ja ümber pargid. Linna südames teeninduskeskus. Raudtee. Raskusi oli ettevõtete juurdemeelitamisega. Hiljem neid siiski tuli, kuigi mitte nii palju kui loodeti. 40 aasta pärast oli L-s 15 000 elanikku, kes paljud töötasid samas linnas, linna ümbritses põllumajandusvöönd
annaabi.ee 
