süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas.Ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, kuid see levis käsikirjaliste koopiatena ja sai rahva seas vaimustunud toetuse osaliseks.Kiri avaldati ka välismaal,mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sealt edasi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Seisaku- ehk stagnatsiooniajal anti välja hulganiselt teoseid, mille juures sageli kasutati nii öelda ridadevahele kirjutamist. Heaks näiteks on Jaan Krossi romaan "Keisri hull".Eestlaste vastupanuvaim koondus kultuurivalda , sest ei relvastatud ega massiline poliitiline võitlus oma rahvuse säilimise eest ei olnud 70ndatel enam mõeldav.Selle ilminguks võib pidada praktiliselt kõiki tolleaegseid tähtsamaid kultuurisündmusi ja teoseid. Ilmusid "Eesti Nõukogude Entsüklopeediad"ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute (Vilde,Luts,Tammsaare)valiksarjad.Eesti
diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele kirjutatu. Allikas- informatsiooni allikas Palimpsest- kustutatud, alt välja kumav tekst Välisne allika kriitika- välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused. 2. Allikate kasutamise teooriate areng Allikaõpetuse sünniaastaks 1824. Leopold van Ranke allikakriitilise käsitluse kasutusele võtja. Ranke võitles positivistliku nähtuse vastu ( marksism, leninism). Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta
Lorilaulu stiil, eriti 70ndate algul. Temaatilises plaanis, erinevad variandid: klassikalist armastusluulet, loodusmotiive, on ilmne, et 70ndate ja 80ndate Runnel isamaaluuletaja. Ilmselt autoripositsioon nii valitud, et isamaa kogu aeg meeles, aga muutub ka sportlikuks objektiks. Sportlik sellesmõttes, et nagu oleks pidevat katsetamist, kuidas saaks kirjutada nii, et see oleks üdini riigivastane, aga ometi ilmuks trükis. Runneli üks fenomen on see, et viib täiuseni ridadevahele kirjutamise poeetika. "Misasja teab naine" Teine loomingujärk annab tuntud tekste enim. 90ndate algul uus ja kolmas periood. Kestab tänaseni? Iseloomulik joon see, et kirjutab palju, aga reteptsioon on segasem, raamatuid võetakse vastu pehmelt öeldes vaheduva eduga. Tundub nagu ta oleks mingi võtme käest kaotanud. 90ndatel võis olla teatav kaotus. Kui üks luuletaja on võtnud idee, et riik mängib talle vastu, siis see võib korraks olukorda sassi lüüa küll
annaabi.ee 
