armastanud Johannest ja sõnad,et Otto on kordi parem on valed.Tal polnud valikut,ta pidi abielluma Ottoga,sest tema perekond vajas raha ning Otto oli hästi rikkas.Victoria viskab sõrmust maha.Palub Johanneselt andeks tehtud valu eest.Johannes vastab,et on talle kõik andestanud ja et on Camillaga kihlunud. 12.ptk - Loss ja Victoria isa põlesid maha. 13.ptk – Camilla jutustab Johannesele Richmondist,mehest,kellega ta ballil tantsis.Camillale meeldivad nii Johannes kui ka Richmond,kuid Richmond veidi rohkem.Johannes on õnnelik juhtunu üle.Camilla läheb Richmondile üle.Johannes kohtub õpetajaga,kes ütleb talle,et Victoria on surnud.Victoria oli öö läbi Seierite juures end tantsinud nii ära tantsinud,et kukkus kokku.Õpetajal on Johannese jaoks kiri,mida Victoria on kirjutanud oma surivoodil.Selles Victoria veel kord mainib,et siiralt armastab teda ja
süüdistatakse ilmatusuurt vaala, aga professor Aronnax ja tema kaaslased avastavad peagi tõe - kapten Nemo ja tema allveelaeva Nautilus. Kaheksakümne 1873 Phileas Fogg nõustub kihlveoga, et ta päevaga ümber suudab reisida ümber Maa 80 päevaga maailma Saladuslik saar 1874 Viis meest põgenevad Richmondist konföderatsiooni vanglast õhupalliga. Nad satuvad tormi kätte, mis viib neid ühele kõrbesaarele Vaikses ookeanis. 15-aastane kapten 1878 Vaalajaht lõpped tragöödiaga ja Dick Sands leiab end kaptenina, kuna ta on ainus ellujäänu. Tema laev hukkub Aafrika rannikul, kus ta peab võitlema
suri. Ja kuigi ta kirjutas veel oma filosoofilise proosapoeemi «Heureka» (mida pidas ise oma suurimaks saavutuseks), mitmed klassikaks saanud luuletused («Ulaluum», «Anniele», «Kellad»), lõi lähemaid suhteid mitme naisega ja kavatses isegi abielluda, polnud ta siiski päriselt enam iseenda peremees. Ta tahe oli murtud, usk ja lootus kadunud, ta ei tahtnud enam elada. Surma täpsed asjaolud on siiani hämarad. 30. sept või 1. okt 1849. asus ta Richmondist teele, et sõita NYi Maria Clemmi juurde. Teel peatus ta Baltimore'is ja oli sinna jõudes võrdlemisi heas tujus, täiesti kaine. Edasine on aga segane. Baltimore'is toimusid sel ajal valimised ja P sattus arvatavasti mingi kihutusmeeskonna küüsi, kes teda jootsid, mitmel pool valima sundisid ja lõpuks meelemõistuse kaotanult saatuse hooleks jätsid. Oli see nii või ei, igatahes räägib selle versiooni kasuks asjaolu, et koht, kus P 3. okt 1849 kokku varises, oli rummipood, mida
30.jaan 1847 Virginia suri. Ja kuigi ta kirjutas veel oma filosoofilise proosapoeemi «Heureka» (mida pidas ise oma suurimaks saavutuseks), mitmed klassikaks saanud luuletused («Ulaluum», «Anniele», «Kellad»), lõi lähemaid suhteid mitme naisega ja kavatses isegi abielluda, polnud ta siiski päriselt enam iseenda peremees. Ta tahe oli murtud, usk ja lootus kadunud, ta ei tahtnud enam elada. Surma täpsed asjaolud on siiani hämarad. 30. sept või 1. okt 1849. asus ta Richmondist teele, et sõita NYi Maria Clemmi juurde. Teel peatus ta Baltimore'is ja oli sinna jõudes võrdlemisi heas tujus, täiesti kaine. Edasine on aga segane. Baltimore'is toimusid sel ajal valimised ja P sattus arvatavasti mingi kihutusmeeskonna küüsi, kes teda jootsid, mitmel pool valima sundisid ja lõpuks meelemõistuse kaotanult saatuse hooleks jätsid. Oli see nii või ei, igatahes räägib selle versiooni kasuks asjaolu, et koht, kus P 3
annaabi.ee 
