vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm-
seetõttu ootasid nad, et publik ka nende uusi (mitte nii kuulsaid) laule kaasa laulaks, kuid neid suurem oa publikust (mina nende hulgas) peast ei teadnud ning lugudesse jäid tühjad read ning bänd pidi pettuma. Kui bänd esitas oma maailmakuulsaid lugusid olukord paranes. Õnneks minu eelarvamused tõeks ei osutunud ning maailmaroki "vanaraud" suutis oma osa peaaegu perfektselt välja mängida. Ma ei ole enne sellist kontserdi vaatamas käinud. Eelmine kord käisin Carl-Richardiga vaatamas kontserti "MTV- B- day",kuid seda ei saa Scorpionsiga võrrelda. Võite ise arvata, kummal neist oli parem saund ja valgustus. Kuigi piletihind (450 kr tk) oli päris krõbe tasus seda "vanarauda" ikkagi vaatama minna. Ma arvan, et kui nad samas vaimus jätkavad võib neid juba paari aasta pärast uuesti Eestis esinemas näha ning võib olla läheksin ma jälle. Need inimesed, kes ei läinud seda kontserti vaatama tühjalt selle pärast, et bänd on aastate
mustad, terased ja hõõguvad, hambad kui elevandiluust. Emiir näis olevat õitsevas eas mees. Idamaa sõduri kombed oli väärikad ja meeldivad; ometi väljendasid nad ajuti tulise ja ägeda temperamendiga mehe harjumuspärast enesevalitsemist ning samal ajal teadlikkust oma väärikusest. Moslemi viisakus tugines kõrgel vastutustundel. Saratseen oli päritolult moslem. Sultan oli väga heasüdamlik mees, ta ei tahtnud Richardiga sõdida vaid tahtis olla rahujalal. El Hakimina oli ta väga abivalmis, pakkus Kennethile võimalust enda kaitse alla tulla, kui ta oli määratud surmale, lipu rüvetada laskmise pärast. Richardil oli suur lugupidamine Sultani vastu. Lõvisüda lasi Sultanil isegi areeni koha valida, kus pidi kahevõitlus aset leidma markii ja Kennethi vahel. Sultanil oli kõrge positsioon moslemite hulgas. Sultan oli armunud
aga mõne aja möödudes see siiski langes ning sai moslemite kätte. Antioch’i, Acre ning Jeruusalemma piirkond. II ristisõda (1147-1149) Eesmärk oli vallutada Damaskus. Ajendiks Edessa langemine. Konrad III ja Louis VII III ristisõda (1189-1192) Kõige tuntum! Eesmärk vabastada Jeruusalemm – edutult. Juhid: Püha Rooma keisririigi juht Friedrich I Barbarossa ; Prantsusmaa juht Philipp Augustus ning Inglismaa juht Richard Lõvisüda. Philipp läks Richardiga tülli ja marssis oma vägedega minema. Friedrich suri teekonnal ning seetõttu jäi Richard oma vägedega üksinda Zalahdini vastu. 92. asus Richard läbi Austria tagasi kodumaale, aga ta võeti vangistusse. Ta sai lunaraha läbi tagasi vabaks alles 2 aastat hiljem. IV ristisõda (1202-1204) Vallutati Konstantinoopol ja rajati Ladina keisririik. V ristisõda (1228) Frederick II – tungiti Egiptusesse, kuid taanduti.
De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega. Troobid pole kunagi tõesed ega valed, mõlemad üheaegselt De Man interpreteerib kirjanduse ja filosoofia vahekorda N töödes. Näitab filos. diskursuse dekonstruktsiooni. Kirjandus antud juhul dekonstrueerib filosoofia. 7. Derrida. Dekonstrueerimise põhimõisted, näited. D käsitleb luuleloomingule omaseid momente nagu kordus ja tähenduse hajumine, tehes seda Mallarme luule näitel. Polemiseerib J.A. Richardiga, kelle käsitlus on temaatiline ja tüüpiline luuleanalüüs, kus tuuakse välja korduvad motiivid ja poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga. Dissémination – semantiline hajumine, mis ei võimalda mingit tervikut konstrueerida.
annaabi.ee 
