1. Neil on sa muti rakukest. Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3. Se ened kasvavad piiramatult nagu taimedki. 4. Se ened on piiramatu jagune mise ga. Se eni võib jaotada ka nii: 1. S öö giseened (ka tindikud). 2. Mittesöödavad seened. 3. Mürgiseened (kärbsese ened, sapipuravikud). SEENTE SISEEHITUS 1. Rakukest. 2. Rakum e m braan. 3. Tsütoplas ma 4. Tsütoplas mavõrgustik 5. Väiksed vakuoolid 6. Ribosoo mid 7. G olgi ko mpleks 8. Lüsosoo mid 9. Mitokonder 10. Tuu make 11. Tuu m. SEENED Se ened on üks eukarüootsete organis mide riikidest. Se eneriiki eristatakse taimeriigist ja loo mariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loo madel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma
10. Valgusüntees. S.o geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotüübiks. Translatsioonil toimub valkude biosüntees, mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Esimeseks etapiks valgusünteesil on DNA-s sisalduva geneetilise informatsiooni (nukleo-tiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika ribosoo-midesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust. Tavaliselt moodustavad ribosoomid polüribosoome (polüsoome), kus ribosoome hoiab koos mRNA-molekul. Valgumolekuli «ehituskivid» aminohapped transporditakse polüsoomile tRNA molekulide abil. mRNA molekuliga seostub esimene tRNA molekul, mida nimetatakse initsiaator-tRNA-ks. Selleks peab initsiaator-tRNA komplementaarselt paarduma initsiaator- koodoniga AUG (metioniin)
RNA primaarstruktuur näeb välja järgmine: -A-U-U-C-G-G-G-U-A-A-C-G- Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Kõik need RNA vormid osalevad valkude biosünteesil, kusjuures neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sünteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoo- midesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgusünteesis. Kõige enam on uuritud tRNA-d. See on ristikulehekujuline ja kolmemõõtmeline. Põhjuseks on siin asjaolu, et molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid komplementaarsuse printsiibil paarduda, kusjuures C ja G vahele moodustub kolm ning A ja U vahele kaks vesiniksidet. Tsentraalse silmuse otsas on kolmest nukleotiidis koosnev nn antikoodon, mis
annaabi.ee 
