õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub. Eriline koht selliste maandurite seas on vundamendimaanduritel, mis paiknevad ehitiste vundamentides. Elamute paigaldisemaandusena kasutatakse Euroopas nüüdisajal peaaegu eranditult vundamendimaandust. Selle maandusviisi korral paigaldatakse rõhtne, enamasti tsingitud ribaterasest maanduselektrood kontuuritaoliselt betoonvundamendi sisse selliselt, et see oleks igast küljest kindlalt kokkupuutes betooniga. Sellise paigalduse korral on maanduselektrood hästi kaitstud pinnasekorrosiooni eest ning kahjustuste eest võimalikel kaevamistöödel, mistõttu selle eluiga on sama pikk kui hoonel endal või isegi pikem. Ühtlasi on sellise maanduri maandustakistus peaaegu sõltumatu ilmast ja aastaajast ning seetõttu väga stabiilne
1kg = 226.534 N Valin plokiratta allikast 4, lk 290 Tabel 4.1 UETM plokirattad konksuplokkidele (4, lk 290) 5) Ploki telje arvutus Ploki telje arvutuslik pikkus l 0 = i lc + 2 1 + 2 (1, lk 28) i := 4 plokirataste arv teljel l c = 0.095 m ühe plokiratta rummu pikkus 1 := 5mm plokirataste kattepleki paksus, ribaterasest raami paksus, valime konstruktiivselt 2 := 40mm 30...60mm l 0 := i lc + 2 1 + 2 = 0.43 m Plokiratta teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi leidmine Q + Gratas l0 lc M p := - = 4207 N m (1, lk 29) 2 4 2 3 M p = 4
haruga arvutusskeem [1, lk. 28, joonis 41] 6.1. Plokiratta telje arvutusliku pikkuse lo leidmine Tööploki telje pikkus leitakse järgmise valemiga (6.16) (6.16) kus l0 on plokkide telje pikkus m; i plokirataste arv teljel (i = 2); lc1 plokiratta rummu pikkus (lc = 0,07 m [1, lk. 19, tabel 20]) m; 1 plokirataste kattepleki paksus m; 2 ribaterasest raami paksus m; 21 + 2 valime konstruktiivselt ette (21 + 2 = 0,04 m [1, lk. 28]). 6.2. Plokirata teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi Mp leidmine Plokiratta teljele mõjuv paindemoment kahe ploki korral on leitud valemiga (6.17) Mp l0 ( Q + G) - lc (8 104 + 230 ) 0.18 - 0.07
Tsink: protektorid, kaetakse veetorud Plastik: siseruumide viimistluses Soojustusmaterjalid Puit: siseruumide viimistlus, tekid Laevakere valmistamiseks kasutatakse madalalt legeeritud suure tugevusega leht- profiil- ja ribaterast. Laeva tugitalastiku talade jaoks kasutatakse fassong-valtsprofiile: võrd- ja mittevõrdhaarseid nurkprofiile, tilkribasid Raamtalastiku T-profiilid valmistatakse vahetult tehases laevakere koostamisel, keevitades õhema püstriba külge ribaterasest paksemad ääreplaadid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid Laevakere ja muud konstruktsioonid koostatakse (koosnevad): -leht- ja profiilterasest, -sepistatud ja valatud detailidest. Ühtse terviku saamiseks peavad ühendused tagama vajaliku tugevuse ja tiheduse nii ühenduskohtades kui kogu konstruktsiooni ulatuses. Neetühendused: Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni.
annaabi.ee 
