spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral. d) Kuidas paiknevad spektris 2. ja 3. järku moonutussaadused? f1 ja f2 on lähestikku paiknevad testtoonid
ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse ainult sellele vajaliku keskmise ribalaiuse. Levinud kiiretes pakettedastuse meetodites (X.25, Frame Relay, FDDI) võib üks suur pakett hõivata kogu ribalaiuse pikaks ajaks ja teised ühendused ei saa seda kasutada
Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile Ruuter e. marsruuter - valib marsruudi, viib paketid kohtvrgust välja. (teepikkus, usaldatavus, marsruutimishilistus, ribalaius, koormus, sidekulud.) Marsruutimine jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse
t f t f N u=u1 +u2 +…+un 19 Skeemitehnika. SS-98. Kõrgsageduskorrektsioon (KSK) Et mitmeastmelise võimendi läbilaskeriba (LLR) oleks ettenähtud laiusega, peab iga üksikastme ribalaius olema U s is võimendi üldisest ribalaiusest U v märksa laiem; näiteks 3- Rk astmelisel võimendil peab * 2 - a s tm e lin e olema 2x ja 6-astmelisel 3x. R1 R k R1 R k
käsitleme peatükis 2. Samuti sõltub andmeside ribalaius saatja ja vastuvõtja omadustest. 1.2.1 Optilise andmeside omadused Optilisel andmesidel on eeliseid elektrilise andmesidega võrreldes nii siirdamise enda, kui ka valguskaablite omaduste tõttu.Seetõttu need eelised on kiirendanud selle ala arengut rohkem kui seda osati alguses arvata. Optiliste kuidude andmeside võime on väga suur. Levimise edastamiskiirus-ja kaugus sõltuvad ühenduse sumbuvusest ja ribalaiusest, samuti saatja-ja vastuvõtja komponentide omadustest. Nagu jooniselt 1.2 näeme,on ühe laine kuiga võimalik teenindada 100 km pikkusel Gbit/s -tasemega side kordusi joonis 1.2 optiliste kuidude edastuskiiruse maht sõltuvalt saatjate tüübist Väike sumbuvus ja suur ribalaius ongi kiu ülivõimsad edastustehnilised eelised kõikide Cu- 9 kaablite ja kaabelliinide suhtes. Suur ribalaius on vältimatu edastamiskiiruse kasvades, iga