Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4
1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga
Diploidsest saab haploidne kromosoomisik. HAPLOIDNE(n) kromosoomistik- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, on kõigis inimese sugurakkudes KROMOSOOMIDE RISTSIIRE- meioosi alguses (esimeses profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi, kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 3. Ovogeneesi ja spermatogeneesi (mees- ja naissugurakkude areng ja teke) erinevused ja sarnasused. Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke? Ovulatsiooni tähtsus järglaste saamisel. Tervete laste saamise eeldused naistel ja meestel (sugurakkude kvaliteedi tagamine kummalgi sool). (õpik lk 48-53)
Mängude teooria Teooria väidab, et organismid peavad kogu oma elu mängima teatud rolle selleks et lõpuks olla edukad. Edukuse paneb paika otseselt nende järglaste seisund vanematega võrreldes. Edukas on vaid see organism, kelle järglased tema enesega võrreldes on algselt paremas positsioonis. Mängude teooria keskendub erinevatele käitumisstrateediatele, mille kaudu vastav mäng läbi mängitakse. Järelikult ei ole iga organismi edukus seotud mitte ainult otseste võimetega elupaiga nõuete suhtes, vaid ka sellega, kuidas nad suudavad end erinevates olukordades võidule mängida. 1
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga.
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem
Joonista skeem ristamise kohta ja esita genotüübiline lahknemine sümboolika abil? Monohübriidsel ristamisel annavad homosügootsed vanemad vaid heterosügootseid järglasi, kes on genotüübilt identsed ja fenotüübilt ühesugused. 2. Sõnasta Mendeli teine seadus. Joonista skeem (Punnetti ruudustik) alleelide lahknemise kohta ja esita geno- ning fenotüübilise lahknemise suhted domineerimise korral sümboolika abil? Heterosügootide (F1 järglaste) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Geenide avaldumine: ¼ AA + 2/4 Aa + ¼ aa g 1:2:1 f 3:1 3. Sõnasta Mendeli kolmas seadus. Joonista skeem (Punnetti võrgustik) tunnuste lahknemise kohta dihübriidsel ristamisel ja esita geno- ning fenotüübiline lahknemine sümboolika abil? Erinevate geenide alleelid lahknevad ja kombineeruvad sõltumatult
annaabi.ee 
