lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese hingeaatomite lagunemin. 2) Stoitsism loojaks Zenon, kus kõik maailmas toimuv oli jumalate ja saatuse poolt ära määratud ning sellele vastuhakkamine on halb. Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa
Jane Austen ,,Uhkus ja eelarvamus" Üheksateistkümnes sajand on Euroopa ülesehituse poolest kõige huvitavam aeg: on kadumas vananenud eeskirjade järgijad ja keset klassikihistumise segunevat kooslust on tekkimas täiesti uued ühiskonnakihid. Tegutsevad noored, kelle talitus ja maailmavaated on palju julgemad kui nende vanematel; nad küll hoiduvad kinni traditsioonidest, ent tunnetavad enda ümbrust julgemalt ja reageerivad sellele täiesti teistmoodi. Jane Austeni teoses ,,Uhkus ja eelarvamus" peegeldub kogu tolleaegse Inglismaa pale. ,,Uhkuses ja eelarvamuses" domineerivad tunded, mitte nende omanike rolli mängivad inimesed
Maalikunstnikest nt Tristan Tzara, Hans Arp ja Marcel Janco Šveistis Zürichis Samaaegselt algas liikumine New Yorkis, kus oli eestvedajateks Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. TUNNUSED Suuresti mõjutas I MS. Dadaismi järgijad leidsid, et kogu läänekultuur on suremas. Elu kujutatakse kui midagi hetkelist ja mõistatamatut, seega kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvedele. Dadaiste ühendas ühine viha sõja vastu. Kubistidelt laenati kollažitehikat, futuristidelt tüpograafilised trikid ning ekspressionistidelt värvikasutus. HÄÄBUMINE ESINDAJAD Marcel Duchamp 28.juuli- 3.oktoober, elas 81 aastaseks. Sündis Prantsusmaal Ülem-Normandias
****** Pieter Brueghel noorem oli Flaami maalikunstniku Pieter Brueghel vanema poeg, kelle karj��r m��dus Antwerpenis, kus ta sai 1584/5. aastal maalikunstnike gildi juhiks. Pieter Brueghel noorem maalis peamiselt maastikke, religioosseid ja vanas�nade- ainelisi lugusid ning k�laolustikke. Tema �anrimaalid talupoegadest keskenduvad eelk�ige maalilisusele; on avaldatud arvamust, et neis puudub tema isa t��dele omane peenus ja humanism. Nii Pieter Brueghel noorem kui tema j�rgijad olid Pieter Brueghel vanema kuulsaimate kompositsioonide viljakad kopeerijad. Kunstniku teiseks p�hiteemaks olid tulekahjustseenid, millest ka h��dnimi P�rgu-Brueghel. Pieter Brueghel noorema k�ige t�helepanuv��rsem �pilane oli Frans Snyders. T�nap�eval on Pieter P�rgu-Bruegheli t��d eksponeeritud paljudes olulisemates muuseumites �le maailma, sealhulgas: Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches
annaabi.ee 
