Jõumoment? (jõudude moment?)Jõu Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas. tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Mida nimetatakse sumbuvaks ühega
Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 2) Mida nimetatakse tuiklemiseks? Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. 3) Jõumoment? (jõudude moment?) Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi
10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, - AC/F2=BC/F1=AB/F -(.) - F1. B -`'-F2 .C-`'-F 31. ? , 32. ? , , 33. . m ( F1 , F2 ) = ± F d ili M=Ma(F´)=Mb(F) 34. . , , 35. . , , , =Mi 36. . . , ,
10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, - AC/F2=BC/F1=AB/F -(.) - F1. B -`'-F2 .C-`'-F 31. ? , 32. ? , , 33. . m ( F1 , F2 ) = ± F d ili M=Ma(F´)=Mb(F) 34. . , , 35. . , , , =Mi 36. . . , ,
Teha ka joonis. Moment on risti nii jõu, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis läheb punktis O jõu F mõjupunkti. O r P FP 43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? Jõu moment punkti O suhtes võrdub nulliga siis, kui 1) jõud võrdub nulliga 2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. 45. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. M 0 = i ( gFz - zF y ) + j ( zFx - xFz ) + k ( zFy - yFx ) 46. Defineerida jõu moment telje suhtes
Teha ka joonis. Moment on risti nii jõu, kui ka kohavektoriga ehk vektoriga, mis läheb punktis O jõu F mõjupunkti. O r P FP 43. Kuidas leida jõu F momendi moodulit punkti O suhtes? Jõu vektori moodul on võrdne mõlema tegurvektori mooduli korrutisega. Mo=rFsin 44. Millistel juhtumitel on jõu F moment punkti O suhtes võrdne nulliga? Jõu moment punkti O suhtes võrdub nulliga siis, kui 1) jõud võrdub nulliga 2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. 45. Kirjutada jõu F moment punkti O suhtes kolmerealise determinandi abil. M 0 = i ( gFz - zF y ) + j ( zFx - xFz ) + k ( zFy - yFx ) 46. Defineerida jõu moment telje suhtes
annaabi.ee 
