Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rezissuuri" - 3 õppematerjali

Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Näitlejateatris sellist probleemi ei eksisteeri. Näitleja ei mõtle sellises kategoorias nagu terve lava. Tema mänguruum, see ruum mida ta suudab füüsiliselt endaga täita enda ümber. See ruum on tal alati täidetud. Näitleja jaoks teatris ruumiprobleemi ei eksisteeri, ka dramaturgi jaoks mitte, suudab sõnades maalida vaataja kujutlusse ükspuha mis ruumi ja aja (fantaasiaruum). Selleks, et teatris tekiks tühja ruumi probleem, kuulub rezissuuri juurde. Oli vaja esteetilist pööret teatris, mille tagajärg see, et teater seisis käsi laiutades tühja ruumi probleemi ees. Louis XV ajaks oli Racine moest välja läinud. Valitses lõppematu pidupäeva stiil. Väsimatu Racine'i stiil ei olnud uue ajaga kooskõlas. Klassitsistlik stiil Marais'i teatris. Marais oli algselt väga vaene teater, seda vaesust hakati tõlgendama nagu omapärast stiili (teadlik, taotuslik

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
166 allalaadimist
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Direktor ­ hiljem direktsioon ­ keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus aga lavastajal, kes tihti oli kutsutud teatrisse väljaspoolt. See sootuks keerulisem tööjaotus lubab rääkida uuest staadiumist rezissuuri arengus. Kui varem täitis trupi direktor ühtlasi ka lavastaja funktsiooni, siis nüüd kujutab lavastamine endast juba iseseisvat tegevusala. Lavastaja elukutse tekkimine aga ei tähendanud veel lavastajateatri tekkimist. Truppi juhtis endiselt direktsioon, kes palkas lavastaja vaid proove läbi viima. Lavastajateater on selline teater, mille lavastaja kui kunstiteose ainuisikuline autor loob enda

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
177 allalaadimist
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Anar Rzajev (1938) On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Esimesed töökohad olid Nizami nimelise kirjandusmuuseumi uurija, Raadio- ja Televisioonikomitee redaktor. 1962-64 õppis Moskvas Ali Senani kursusel, 1971-72 aga Moskvas rezissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja ,,Qobustan" pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun