tulevase teose kohta. Ta käis Põhja-Prantsusmaa söerajoonis, tutvus kaevanduse ja töölistega. Tulemus oli faktirohke ja detailne. Saab täpselt teada milline oli söekaevurite elu, milline oli töö kaevanduses, milliseid masinaid kasutati jne. Romaani raamideks on töökohta otsiv, ,,Lõksu" peategelase Gervaise'i poja Etienne Mantier' tulek talvel Voreux'i kaevandusse ja tema lahkumine sealt kevadel, just kuul, mida revolutsioonikalendris nimetatakse zerminaaliks. Etienne'ist saab söekaevur, kes teeb kurnavat tööd ning kannatab nälga. Töötades Maheu brigaadis, õpib ta seda kaevuriperekonda lähedalt tundma. Maheud on kaevanduses juba üle poole sajandi töödanud. Noormeest ühendab selle perega armastus tütre Catherine'i vastu. Noormees on oluline tegelane streigi juhtimisel ning elab läbi kaevanduse varingu, kus on ta elusalt maetud liivast ja veest täitunud sahti
Kollektsiooni alapealkiri ,,Naturalistlik ja sotsialistlik pere ajalugu Teise Prantsuse Impeeriumi ajal" peakski viitama Zola elutruudele kirjeldustele. Selline süsteem, mis seob pea kõik Zola teosed üheks tervikuks, on inspireeritud Balzacist. Teos ,,Germinal", mis on eesti keelde tõlgitud kui ,,Söekaevurid" on kirjutatud 1885. aastal, 15 aastat pärast Prantsuse Teise Impeeriumi lõppu. Prantsuse keeles tähendab sõna ,,germinal" nii ,,eoselist", kuid tähistab ka revolutsioonikalendris kevadkuud. Seega viitab rahvusvaheline pealkiri palju rohkemale kui eestikeelne. Teosesse on kätketud palju revolutsioonieelseid ideid, mis seostuvad sotsialismiga, sest tolleaegne klassiline ebavõrdsus oli üüratu. Lihtinimesed vaevlesid elu hammasrataste vahel ilma ühegi lootuskiireta ning sotsialism tundus ainuõige lahendus kõigile probleemidele. Romaanis ,,Söekaevurid" kirjanik mitte ainult ei kirjelda 19. sajandi õnnetut elu,
Michelangelo jt. Colosseum -- antiikaja suurimaid amfiteatreid (Roomas), umbes 50 000 istekohaga, ehitatud I sajandil. Lk. 129 ... niisama vähe ühist on kui III aasta konstitutsioonil Minose seadustega... -- Minos oli Kreeta saare võimas valitseja ning seaduseandja (kreeka müt.). III aasta konstitutsioon -- 22. VIII 1795 kehtestatud põhiseadus, mis kindlustas kodanliku kontrrevolutsiooni võidu rahva üle. «Messidori maitse» -- Messidor -- kümnes kuu prantsuse revolutsioonikalendris (19. juunist 18. juulini). Messidori maitse all on mõeldud jakobiinide diktatuuri ajajärgu arhitektuuri, milles matkiti vana-rooma ehituskunsti ja taotleti ühtlasi võimsat monumentaalsust. Soufflot, Jacques (1709--1780) -- prantsuse arhitekt, kelle ehitatud on valdav osa Panteonist. Lk. 133 Pierre d'Ailly -- prantsuse teoloog ning kardinal (1350-- 1420). Lk. 135 Floriin -- münt, millel oli liilia (fleur-de-lis), s. o. Prantsuse kuninga vapi kujutus. Flegetoni jõgi -- (kreeka k
annaabi.ee 
