Kuna mässuga midagi ei saavutatud ning see tõi rahvale vaid kannatusi, jääb üle kõigil, kes elus, minna tööle tagasi. Pärast mässu, Souvarine'i korraldatud vandenõu tõttu, jäävad nii Chaval, Catherine kui ka Étienne maapõue lõksu. Catherine sureb enne abi jõudmist, kuid Étienne suudetakse päästa. Tervenenud, sõidab Étienne Pariisi, kus ootab teda uus ja parem elu. Analüüs Émile Zola on oma peetud kõnes maininud, et ei kirjutanud teost revolutsiooniideedest inspireeritult vaid kaastundest. See teos pidi kõigile klassidele selgitama, et maapõu neelab inimelusid ning töö, mida tehakse on ränk ning olematu tasu eest. Lisaks kaastundele võib Zola tausta tundes tuua paralleele impressionismi kunstnikutega. Zola oli vaimustusest impressionismist, mis kunstisuunana rõhub tundele ning emotsioonile. Inglise impressionist Turner kujutas oma maalidel tööstuse pealetungi, mis lõhub tasakaalu nii inimeste ja looduse vahel, kuid üleüldiselt
Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida. Romantismi peegelduvad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Romantikute noorema põlvkonna esialgne vaimustus revolutsiooniideedest muutus hiljem pettumuseks, pessimismiks, skepsiseks, sest Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnesid terror ja Napoleoni vallutussõjad, pealegi ei olnud revolutsioon toonud loodetud kergendust rahvahulkadele. Romantikud ei suutnud muuta ühiskonda, ometi mõjutasid nende kirglik vastuhakk ülekohtule, alatusele ja valedele, mässumeelsus ning vabadusiha ühiskondlikku teadvust. Romantism kui kunstisuund väärtustab isiksust, tema tundeid ja elamusi, igatsust ning lootusi
Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism. Noored eitasid vana ühiskonnakorda, kiriklikku moraali ja pooldasid Venemaa muutmisel terrorit. Tuntuimaks Tkatsovi ja nihilismi järgijaks sai Sergei Netsajev (1847-1882), kes asus Venemaal looma revolutsioonilist parteid, mille abil revolutsiooni läbi viia. 1869 tappis Netsajev jõhkralt ühe noormehe, kes ta esialgsest parteihakatisest välja tahtis astuda, ja põgenes ise välismaale. 1872 ta arreteeriti ja pandi vangi, kus ta ka suri. Osa revolutsiooniideedest vaimustatud noori eemaldus seepeale nihilismist, ent paljudele sai Netsajev kangelaseks, kes ei kohku revolutsiooni nimel tagasi mitte millegi ees (sh siis ka isikliku moraali ja elu hävitamine). Narodniklusest kasvasid välja ka esimesed revolutsioonilsed parteid. 1876 loodi organisatsioon Maa ja Vabadus ( ), mis taotles talupoegade baasil uudse 13 sotsialistliku riigi loomist Venemaal
annaabi.ee 
