maapuudus,millega elukutselised kaasnes väljaränne - kultuuritegelased § 22 EESTI MAA JA RAHVAS ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL I Maailmasõda 1914-1918 Sõjalispoliitilised blokid I MS ajal: KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes: Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab
selle protsess faasile, näitek, Rogers pakkus niisugune jagamine : 1. kirja leiutamine 2.trükkikunst 3. telekommunikatiooni arendamine 4. arvuti leiutamine. Schementi ja Curtise klassifitseering : kontseptuaalsed ja institutsionaalsed muutused, omandamise ja säilitamise vahendid. Tehnoloogia ja roll ühikonnas ja indiviidi jaoks. Kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ja levik toob kaasa sotsiaalseid muutusi , kommunikatsioonirevalutsioonid viivad sotsiaalsete revolutsioonideni. Võib öelda, et kommunikatsioonitehnoloogia on ühiskonna jaoks fundamentaalse tähtsusega. Tehnoloogia areng annab rohkem võimalusi ja teeb informatsioon kätte saadavaks. Toronto koolkond. Inns asutas Toronto koolkonda. Tööde sisu on kommunikatsioonitehnoloogiline determinism, mis omistab domineerivale kommunikatsiooni vormile ja kandjale stabiilsad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud, sõltumata teadete tõelist sisust. Inns kalduvus kommunikatsiooniviisile
Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis viis sageli revolutsioonideni. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu. 2 VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset
annaabi.ee 
