Kindlate põhimõtete alusel väljaõppinud mehi ei olnud kusakilt võtta ning ainuke väljapääs peitus vabatahtlike värbamises. Vabatahtlike värbamine tähendas aga senisest sõjaväekorraldusest loobumist.Vabatahtlikuna teenistusse astunutel polnud ettekujutust sõjast ja sõjapidamise eesmärkidest.Nad olid armeega liitunud kui vabad inimesed, kes tulid oma priiust kaitsma, omamata sageli elementaarseidki teadmisi sõjandusest.Seetõttu kujunes revolutsiooniarmee peamiseks võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakute kombinatsioon. Samas tegutsesid vabatahtlikud kaardisõjaväelaste juhtimise all. Muutunud olukord andis ka nendele võimaluse enda näitamiseks ja tegutsemiseks, eriti kõrgaristokraaita poolt põlatud väeliikides. Revolutsiooniarmeede loomine ei tähendanud siiski vana korra aegse sõjapidamisviisi eitamist. Vastupidi nende tugevus peitus tegelikult tollest ajast pärit professionaalsuse ühendamises rahva entusiasmiga
Kindlate põhimõtete alusel väljaõppinud mehi ei olnud kusakilt võtta ning ainuke väljapääs peitus vabatahtlike värbamises. Vabatahtlike värbamine tähendas aga senisest sõjaväekorraldusest loobumist.Vabatahtlikuna teenistusse astunutel polnud ettekujutust sõjast ja sõjapidamise eesmärkidest.Nad olid armeega liitunud kui vabad inimesed, kes tulid oma priiust kaitsma, omamata sageli elementaarseidki teadmisi sõjandusest.Seetõttu kujunes revolutsiooniarmee peamiseks võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakute kombinatsioon. Samas tegutsesid vabatahtlikud kaardisõjaväelaste juhtimise all. Muutunud olukord andis ka nendele võimaluse enda näitamiseks ja tegutsemiseks, eriti kõrgaristokraaita poolt põlatud väeliikides. Revolutsiooniarmeede loomine ei tähendanud siiski vana korra aegse sõjapidamisviisi eitamist
Riigi isaks nimetatakse. Teda leinas terve Hiina. Sellega hakkas tasapidi tulema teine ajajärk. Oma tegevustes idealistlikum. See hakkas ära kaduma. Juba aasta enne 1924 tekkis guomindangil ja komparteil ühendatud ringkonnas plaan alustada sõjaretke põhja poole, selleks et lõpuks Hiina jälle ühendada. Mihhail oli seal kohal ja andis neile nõu. Plaan sündis 24 aga ellu viidi hiljem, sõjadiktaatoritel veel palju võimu. Sõjaretk, nn. põhja sõjaretk algas 1926 juulis, revolutsiooniarmee( Chiang Kaishekile allunud) oli selleks ajaks juba suurem , ka Venemaa abi. Sõjaväekuberneride armee inimarvult palju suuremad, aga kehvem väljaõpe ja halvem organiseeritus, ei teinud nii palju koostööd. Vallandas ka rahvaliikumiste laine. Tahtsid valitsevatele reziimidele vastu hakata Aga samas põhja sõjaretk oluline, sest lõpuks paljastas guomindangi ja kompartei vahelised lahkhelid. Olude sunnil tegid koostööd. Mida tugevamaks läksid, seda rohkem läksid üksteisestlahku. Chian