17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism. Maalikunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia ning nõnda ka Rootsi koosseisu kuulunud Eesti. Hollandi juhitud piirkonnas saab rääkida klassitsismistki vaid arhitektuuri alal, sest kujutavas kunstis on pigem tegemist realismiga. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt
Seda kongressi on nimetatud ka tantsivaks kongressiks, sest õhtuti aja sisustamiseks korraldati palju seltskondlikeid üritusi, kus tantsiti palju valssi. Hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli kõikides probleemides, mis 18.saj-19.saj algul põhiline osaleja, Prantsusmaad koheldi kongressil täieliku austusega. Bourbon'ide dünastia oli taas olemas. Louis XVI ja XVIII, Louis XVII-d pole reaalselt kunagi olemas. Louis XVII oli tapetud kuninga poeg, kes revolutsiooniaegsel ajal suri. Kunn suri. 2 erandit, mida tegid kongressi tüübid. Kongress oli rahul Saksa väikeriikide ühendamisega. Teine erand oli Rootsi, Rootsis 1 kuningas oli võimult kõrvaldatud, probleeme tervisega, valitsejaks oli saanud kõrvaldatud kuninga onu, kunnil polnud järeltulijaid, toimus Napoleoni sõdade ajal. Rootsi riigipäev hakkas otsima riigipärijat Rootsile, toonasel momendil oli oluline Prantsusmaaga hästi läbisaamine, Rootsi kroonipärijaks kutsuti prantslane. Kuningas
asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale. Deklaleeriti, et võimu ainsaks seaduslikuks allikaks on rahvas, ühiskonnaelu politeseerus. Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks, rahva enda poole võitmiseks tuli tollastel poliitikutel oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada üleskutseid, kirjutada vastavaid brosüüre jne. Seega asendaski poliitika nii mõneski mõttes religiooni ja nii on see ka tänapäeval, vähemalt Eestis. Revolutsiooniaegsel ajal oli usk ja kirikuskäimine väga range ning vaimulikud olid väga austatud. Tänapäeva ühiskonnas on aga hoopis teistmoodi just poliitikud on need kõrgesti austatud (ja kõrge palgaga) ühiskonna liikmed, ning kirikus käimine pole enam ammugi kohustuslik. Muidugi on palju maid, kus on usureeglid siiamaani äärmiselt ranged (näiteks islamimaad) aga kuna need pole Euroopas, siis järelikult sinna pole ehk selline osa revolutsioonist kunagi jõudnudki
· Jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). 8 III. Kapitalistlikud ja protestantlikud riigid, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. · Piirkond, mille keskuseks oli Holland. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa, Skandinaavia koos Eestiga (kuulus sel ajal Rootsi koosseisu) · Kunst klassitsistlik ainult arhitektuuri vallas. Kujutavas kunstis on pigem tegu realismiga.
· Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaal, Saksamaa väikemonarhiad ja Inglismaa enne revolutsiooni 1640. · Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseid katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia. Baroki tunnustele vastas täiel määral ainult esimesena nimetatud maade kunst, teise maaderühma kunsti on iseloomustatud klassitsismina, sest seal püüti rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele
annaabi.ee 
