võetud revolutsiooni programmdokument. e) Jakobiinid, nende tegevus, hinnang Lõid rahvapäästekomitee. Kukutasid Zirondiinid. Nad pöördusid kõrvale demokraatia teelt ja kehtestasid terrori mille käigus vastesed vangistati ja hukati. f) Revolutsiooni suhtumine kultuuri, hinnang Väga palju kultuurimälestisi havitati. Suhtuti ükskõikselt. g) Revolutsiooniaegsed reformid, hinnang h) Muutused olmes Kodanikud. Olme muutus igas mõttes lihtsamaks i) Napoleoni reformid, hinnang 6. Peeter I reformid Sõjaväereform, laevastiku loomine, habemete ja pikkade varukate keeld. Usu tähtsuse vähendamine. 7. Rootsi 17. saj a) talupoegade olukord Vabad b) Rootsi suhted Eestiga Eesti kuulus enne põhjasõda Rootsile. c) Gustav II Adolf Lasi rajada Tartu ülikooli. Rootsi Kuningas d) Skytte e) Karl XII Põhjasõda 8
2. loodi tugev keskvõim 3. trükisõnas range tsensuur 4. loodi kesk- ja kõrgharidus süsteem 5. kirik allutati riigile 6. hakati jagama sõjaväetiitleid 7. koostati tsiviilkoodeks e Napoleoni koodeks 8. kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees 9. Prantsusmaa panga rajamine ja uue rahaühiku kehtestamine Välispoliitilised ümberkorraldused: 1. Napoleon rajas suure impeeriumi. Ta alistas kõik revolutsiooniaegsed prantsusmaa vaenlased va Inglismaa. Ülihea vähejuht, massiarmee loomine. 1811 prantsuse keisririik võimsuse tipul. vallutuste tulemusena lõi napoleon euroopas uue poliitilise süsteemi. riigid olid jaotatud kolme rühma: 1) prantsusmaa ja sellega liidetud alad 2) prantsusmaa vasallriigid 3) prantsusmaa liitlased Prantsusmaa vallutuste tagajärel moderniseeriti euroomat - feodaalkord ja pärisorjus, tsiviilkoodeks. Napoleon püüdis inglismaad põlvili suruda kontinentaalblokaadiga
• tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine • paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku • 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga” • keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud • keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone • ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali
kirikumaid ei tagastatud Auleegioni rajamine Koostati tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks tähtsaimaks põhimõtteks oli kodanike võrdsus seaduste ees. Isa on majas peremees. Peremehe ja töölise konflikti puhul sai õiguse peremees. Rajati prantsuse pank ülesandeks sai raharingluse korraldamine riigis. Uus rahaühik frank, mis püsis stabiilsena kuni 1914 aastani. Napoleoni vastu moodustati mitmeid koalitsioone. Napoleon rajas elukutseliste sõjaväe alistades kõik revolutsiooniaegsed Prantsusmaa vaenlased va Inglismaa. Napoleon kehtestas üldise sõjaväekohustuse ja lõi sellega massiarmee. 1811 oli Prantsuse keisririik võimsuse tipul. Vallutuste tulemusena lõi ta Euroopas uue poliitilise süsteemi. Riigid olid jagatud kolme rühma. 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad(Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria, Loode- Saksamaa) 2) Prantsusmaa vasallriigid napoli kuningriik, Hispaania, Sveits, Varssavi
võim oli pigem näiline, et luua pilt valitsevast demokraatiast. Sellel polnud reaalset otsustusõigust, kui nende otsus Napoleonile ei sobinud, siis ta lükkas selle tagasi. 1804. aastal Napoleon loobus vabariiklikust valitsemisest Prantsusmaal taastati monarhia ja loodi keisririik. Ka nüüd jätkas Napoleon absolutistlikku valitsemist. Nüüd oli uuesti olemas põhjus, mis viis varem revolutsioonini. Samas kuigi ta valitses absolutistlikult, jäid osad olulisemad revolutsiooniaegsed muudatused alles. Nt kinnitati maavalduste puutumatus (maad ei võetud nende omanikelt ära). Järelikult toetasid Napoleonit ka rahvas. Tsentraliseerimine ehk kohapealse juhtimise allutamine keskvõimule jätkus. Riigivõimu esindajad linnades olid linnapead nad ei olnud valitud, vaid ametisse määratud ja maapiirkondi nimetati departemangudeks neid juhtisid ametisse nimetatud prefektid. Järelikult olid nii linnapead kui ka prefektid ametnikud, kes esindasid riigivõimu kohapeal
annaabi.ee 
