Revolutsiooniaasta 1848 Paljude ülestõusude põhjused olid sarnased kui need, mis algatasid Prantsuse revolutsiooni. Üks peamisi põhjusi oli see, et inimestele paljudes riikides Euroopas hakkas tunduma, et nemad on tähtsamad kui riik ja neil peab olema õigus kaasa rääkida oma maa valitsemisel. Vastuseks ülestõusudele ja vägivaldsetele protestidele püüdsid valitsejad vana valitsemissüsteemi taastada, aga 1848. Aasta sündmused näitasid, et muutusi ei saa enam kauem vältida. Üks suuri põhjuseid oli rahvuslus: üht ja sama keelt kõnelevate inimeste soov luua oma iseseisev riik. Rahvuslus oli eriti tugev Itaalias ja Saksamaal, mis olid killustatud, ning Austria keisririigi eriosades. Mõningaid ülestõuse juhtisid ka need, kes nõudsid odavamat toitu või muudatusi maaseaduses, mis annaks tööd töörahvale. Mitmeski riigis hakkas rahvas nõudma valimisõigust. See oli ka üks reforme, mida nõudis Suurbritannias tsartistide ...
Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prantsuse revolutsiooni käigus toimunud suured muudatused ja harjumuspärase maailmapildi purustamine. Liberatism Soov kaitsta revolutsiooniaasta jooksul saadud vabadusi. Sotsialisism Soov kaotada ebavõrdus ja saavutada ühiskonnas sotsiaalne võrdsus. 2. Miks levisid 19.sajandi teisel poolel ulatuslikus sotsialistlikud ideed? Sest kuna lihtrahvas moodustas enamuse ja nemad polnud enam nõus taluma ebavõrdsust. 3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond
Esindatud kohalik eliit. Christian VIII (1839-48) pettumus vabameelsetele I moodne massiorganisatsioon: Talumeeste sõprade selts (1846, 10 000). Nõudis ulatuslike poliitilisi reforme rahvuslikul pinnal (Slesvig-Holsteini saksa separatismi vastu). Areng absolutismi likvideerimise poole 1848.a. kriis 1837-41 omavalitsusreform maapiirkondades, kus iseseisvad taluperemehed (uus keskklass) võeti kaasa valdade haldamisse (samal ajal ka Norras) Kuningas Frederik VII (1848-63): revolutsiooniaasta vaimus nõuti Taanis põhiseadusliku monarhia kehtestamist ja tingpartei asutamist. Taani-vastane mäss Slesvig-Holsteinis (1848). Kriisi olukorras kutsus kuningas valitsusse taanirahvusliku liberaalse opositsiooni esindajad ja kutsuti kokku rahvuskogu, mille eesmärgiks põhiseaduse koostamine (1848). II Moodsa põhiseadusliku monarhia ajastu algus (1849-70) Taanis uus liberaalne põhiseadus jõustus (1848) , erand Slesvig-Holstein, kus toimus Taani-vastane ja saksameelne mäss (1848-51)
Saksa dessandi kartusel pani Vene vägi Pärnus põlema Euroopa suurima 20. august tselluloosivabriku Waldhof. november Tallinnas Kopli liinil hakkasid sõitma aurutrammid. Eesti tööstuse ning Petrogradi küttepuuduse (läänest meritsi tulev kivisüsi oli otsas, 1916 aga Venemaa ei suutnud Eestit söega varustada) pärast hakati kaevandama põlevkivi; aasta lõpus halvenes järsult linnade varustamine toiduainetega. Revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon (1917–18) 1917 22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit - Eesti seltside ülemaaline ühendus. 1. märts Tallinnas algas üldstreik. Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati 2. märts vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta. 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade 26. märts
annaabi.ee 
