adasiminekut.Zironiidid-grupp inimesi kes soovisid revolutsiooni lõppemist.Diktatuur-üksikisiku(diktaatori) või väikese poliitilise koldkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror-vägivald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni e. Hirmuvalitsus.Direktoorium e.valitsus.Konsulaat- üks kolmest võimu inimesest peale revolutsioon.Koalotsiooni sõda-Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18 sajjandi lõpul ja 19 sajandi algul. Louis XVI-enne revolutsioni ,kuningas Prantsusmaal ,kehtestas makse esialgu ning elas mõnusat elu ,jiljem püüdis Prantsusmaad kriisist välja aidata. M.Robespierre-Jakobiinide radikaalse suuna esitaja,rahvapäästekomitee juht ,koondas võimu paari lähedasega ning hakkas Prantsusmaad füüsiliselt päästma e tappis palju inimesi , kes ei tõestanud ustavust revolutsioonile.Danton-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja ,alguses juht rahvapäästekomiteel. J.P.Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. N
*mõisate põletamine- saadi ettekääne revolutsiooni veriseks maharumiseks *rahvaasemike koosolek Tartus- sõnastati eestlaste eesmärgid mida revolutsioonist oodatakse 10. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda Päts pooldas revolutsiooni. Uskus, et kui venemaa olud muutuvad paremaks ja rahvas saab õigusi, siis nii ka Eestis. Tõnisson ei pooldanud revolutsioni. Ta püüdis teha nii, et eestlased väga revolutsiooni ei sekkuks, tema eesmärgiks oli seaduslikult eestlaste heaolu parandada. Minu arvates käitus Tõnisson õigemini, sest ta ajas asja seaduslikult ning sellisel juhul polnud ettekäändeid vägivalla kasutamiseks. 11. Millised vastuolud valitsesid suurriikide vahel I Maailmasõja eel? (Inglise- Saksa, Vene- Austria, Saksa- Prantsuse) Venemaa pooldas Serbiat, Austria-Ungari kuulutas välja sõja Serbia vastu, sellepeale kuulutas
detsembril 1793 vallutas vabariiklik armee Touloni. Napoleon oli endale juba nime teinud ja äratas nüüd Pariisis tähelepanu. Kuid jakobiinide langemine võimult ja nende hukkamine 1794. aastal pani ka Napoleoni ebasoosingusse ja ta vangistati. Paarinädalase vangis istumise järel ei leitud tal siiski mingit süüd olevat ja ta vabastati, kuid edasine karjäär paistis olevat lootusetu, ehkki sõjaväes sai ta edasi teenida. Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil. Neid nimetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid. Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad. Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal. 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene
detsembril 1793 vallutas vabariiklik armee Touloni. Napoleon oli endale juba nime teinud ja äratas nüüd Pariisis tähelepanu. Kuid jakobiinide langemine võimult ja nende hukkamine 1794. aastal pani ka Napoleoni ebasoosingusse ja ta vangistati. Paarinädalase vangis istumise järel ei leitud tal siiski mingit süüd olevat ja ta vabastati, kuid edasine karjäär paistis olevat lootusetu, ehkki sõjaväes sai ta edasi teenida. Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil. Neid nimetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid. Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad. Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal. 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene
15) Leipzigi lahingu e rahvaste lahingu tähtus eurooplaste võitlus napoleoni ülemvõimu vastu 16) 6''valge terror'' napoleoni pooldajate hävitamine,bourbounide restauratsiooni järel tekkinud kuninga vastaste hävitamine. Sümbolvärv oli valge. 17) . 18) metternichi süsteem-julgeolek, tasakaalu legitiimsus pm, viini kongressi järel tekkinud euroopa korraldus, tagurlik poliitika euroopas 19 saj 19) revolutsioni põhjuseks ei olnud inimõiguste nõudmine. Tulemuseks ei saa lugeda euroopas konstitutsioonilise monarhia tekkimist. 1.rahvusliku liikumine tagajärjel suurenes huvi väikerahvaste kultuuri vastuÕ 2.kreekas tekkis nn elitaarne vabadusliikumine V Saksama 4. 3. 1848-1849 a rev järel kehtestati prant vabariik Õ 5. filhelleenide liikumine oli türgi ülemvõimu vastu.Õ 6. Rahvusliku liikumine tekitas feodalism ja tagurlusÕ 7. saksamaa ühendati 1866V 1871.1866 Itaalia 8
Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde. Pol vabadus oli pigem tagasihoidlikkue kutsuv ja seda on vaja nii palju, et see oleks kasulik maj vabadusele. 1790.a kirjutistes Burke levitab briti liberaalide ideid . Algab liberaalide konservatiivistumine. Muutused hakkavad peale Suurt Prantsuse Revolutsioni toimuma ka Prantsusmaal . Hisp Lib/knserv ei jõua , neile jõuab lib/konservatismi segu . Lib/kons levinud Madalmaades ja Skandinaavias. Ida- Euroopas puudus. I MS järel Lääne- Euroopas konservatismi taassünd. Tugevnemise trend jätkub ka peale II MS , mistõttu võib öelda, et klassikaline lib pole enam praktiliselt poliitikas kasutusel, kõikjal, kus see kasut on on tegelikult konserv ja lib segu . Konservatismi kesksed elemendid: · Traditsini tähtsustamine
kohta. On näidanud, et inimeste poliitilised uskumused ühe grupi sees on väga erinevad, küll aga võib siiski rääkida igat ühiskonda eristavast poliitilisest kultuurist. 4 5 INDIVIDUAALSED POLIITILISED TEGEVUSED Poliitikas osalemine - kõik poliitilised tegevused, millega inimene tegeleda võib (alataes valimas käimisest revolutsioni korraldamiseni) Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras) : Revolutsionäärid - kasutavad vägivalda riigikorra vastu Protestijad korrladavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi Parteiaktivistid parteiliikmed, Kogukonnaaktivistid aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel "Suhtlejad" (communicators) Kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides
annaabi.ee 
