kaheksakujuline, mis tuleneb tõenäoliselt kahe otsakuti asunud hiidpanga asemetest. Praegu on Verevi põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas laiem ja vähem kinni kasvanud.[7] Elva on pisut vanem kui saja-aastane. Asula teke on vahetult seotud Tartu-Valga raudtee ehitamisega (1886-1889). Elva raudteejaama mainib esmakordselt eesti keeles ajaleht "Olevik" 1886. aasta detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927
Gustav Masing võttis O. W. Masingu loodud õ-tähe perekonnanimedes kasutusele, kui O. W. Masing oli selle loonud. Lisanimed on olnud perekonna- ja talunimede allikad. Raske on öelda, millel üks või teine muutus talu- või perekonnanimeks. Samas võis olla ka kaks eesnime, mis arvesse ei läinud. Kaheosalised nimed ürikutes: kaks eesnime, lisanimi (nt amet, koht, hüüdnimi) + eesnimi, isikunimi + talu + amet. Revisjonides tundub, et lisanimi on päritavaks muutunud. Perekonnanimede teke üks põhjusi oli pärandamine, olgugi et maa ei pruukinud olla talupoja omand, siiski märgiti see soodustuse või tagatise jaoks mõisnikule ära oma pojad. Mõisnik sai ikkagi ise otsustada. 1826 pidid Liivimaal olema kõikide talupoegade nimed hingeloendis kirjas. 1822 selgitati nimepatendiga nimedepaneku korda: peremehed valisid endale ja naisele-lastele nimed ise ning ütlesid mõisnikule, kes
Tavaline oli ka lisanimede tõlkimine. XVIII sajandist alates mitmeid revisjone, mis on hästi säilinud. Viiendikul eestlastest võisid juba perekonnanimed olla: peamiselt käsitöölistel, kaupmeestel, nekrutitel linnas. Sõjaväes perekonnanime, et saaks asju ajada. 1809 andis pastor Roth Kanepis esimesena kõigile talupoegadele perekonnanimed. Kaheosalised nimed ürikutes: kaks eesnime, lisanimi (sh ametinimetus, kohanimi, hüüdnimi) + eesnimi. Isikunimi + talunimi / ametinimetus. Revisjonides sage nähtus, et Reinu Mihkel on märgitud perenimeks, aga tema poeg on omakorda Reinu Mihkel, mis ei tohiks nii olla. perekonnanimi, lisanimi, üksiknimi jne mõistete piiritlemise probleemid. Nimede püsivus kui argument koha säilitamisel. Aitas talukohta säilitada see, kui peremees ja poeg olid sama nimega. Perekonnanimede andmine oli Liivimaal ja Eestimaal olid eraldi. Liivimaal nimed enne käibele. Liivimaal 1823 tuli pärisorjusest vabastada, Jüripäeval vajalik võtta perekonnanimed
annaabi.ee 
