Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba... Noori suhkrumaisi tõrvikuid kasutatakse köögiviljana... Peale toidu on mais veel ka ... Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil Stephen King on kirjutanud teose ,,Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile. Hea teada... Maisiterades leidub mikroelementi kulda Maisiterad sisaldavad rohkesti vitamiine 100 grammi maisi sisaldab 125kcal energiat Ühes tõlvkus on 16 reas ligikaudu 800 maisitera Kasulik meie hammastele Eemaldab organismist rasvu Aitab uuendada soolestiku kahjustatud limaskesta Kasutatud kirjandus... http://www.google.ee/
Hispaania dollar oli hõbemünt pealdisega "P7". Sõnas 'peesod' (pesos; lühend P's) hakati S-tähte kirjutama P-tähe peale. Niisugune pealekirjutamine on säilinud vanades käsikirjades. Lõpuks jäi P-tähest ainult püstkriips. Teise versiooni järgi pärineb dollarimärk saksa taalritelt, mida esmakordselt vermiti 1519 Böömimaal. Sõna 'dollar' ise pärinebki saksakeelsest sõnast 'taaler' (thaler). Nende müntide aversil kujutati ristilöödud Kristust, reversil ristilöödud madu. Mao peast ühel pool olid tähed NU, teisel pool number 21. See vihjab Piibli 4. Moosese raamatu (ladina keeles Numericus) 21. peatükile.Et risti rõhtkriips S-kujulisest maost halvasti eristus, on see ajapikku kadunud. Kolmanda versiooni järgi on peeso ja dollari tähis pärir keskaegsest lühendist lb (libra 'nael') ühe või kahe põikkriipsuga ülal. See, mis praegu tundub S-tähena, koosneb b-tähe ümarusest all ning põikkriipsu(de)st ülal
Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982) Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ). Pindala: 105 586 km2 (36. Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud
Hispaania dollar oli hõbemünt pealdisega "P7". Sõnas 'peesod' (pesos; lühend P's) hakati S-tähte kirjutama P-tähe peale. Niisugune pealekirjutamine on säilinud vanades käsikirjades. Lõpuks jäi P-tähest ainult püstkriips. Teise versiooni järgi pärineb dollarimärk saksa taalritelt, mida esmakordselt vermiti 1519 Böömimaal. Sõna 'dollar' ise pärinebki saksakeelsest sõnast 'taaler' (thaler). Nende müntide aversil kujutati ristilöödud Kristust, reversil ristilöödud madu. Mao peast ühel pool olid tähed NU, teisel pool number 21. See vihjab Piibli 4. Moosese raamatu (ladina keeles Numericus) 21. peatükile. Selles peatükis räägitakse, kuidas juudid hakkasid mässama neid juhtinud Moosese ja Jahve vastu, sest nad kartsid jäädagi kõrbe surema. Karistuseks saatis Jahve mürkmadusid, kelle hammustuse tagajärjel paljud surid. Juudid tunnistasid pattu ja palusid andeks. Jahve käskis Moosesel naelutada üks madu pika lati otsa
25 kroonisel on kujutatud üht Eesti tuntumat kirjanikku Anton Hansen Tammsaaret ja tagaküljel Tammsaare kodutalu Vargamäel. 50 kroonisel on kujutatud heliloojat Rudolf Tobiast ja tagaküljel on Estonia teater. 500 kroonisel on kujutatud Eesti esimeste kooliõpikute väljaandjat ja kirjanikku Carl Robert Jakobsoni ja tagaküljel on kujutatud alates 26. septembrist 1962 aastal valitud Eesti rahvuslindu suitsupääsukest, keda on ka Sloveenia 2-tolarise mündi reversil kujutatud. Viimasel nimetamata rahatähest on mainimata veel 100-kroonine (joonis 2A ja 2B) , kus on kujutatud esiküljel meie armastatud Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen( 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn)), kes oli kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, tema tuntumad luulekogud temalt on ,,Emajõe ööbik" ja ,,Vaino-lilled" ja näidenditest ,,Säärane mulk" ja kui Lydia lavastas neid näidendeid,
ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade käibelelaskmine. Müntidest tulid käibele 1-, 5-, ja 10-riigipennised, mille aversil on riigi nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht (E.Olviste, 2010, lk.15). Ehk mõneti reaalsemgi kate oli nn. Punktidel- riigile müüdud villa eest saadud väärtpaberitel. Punktide eest said nende esitajad igast tekstiilkaupade poest omandada teatavaid kaupu, mis olid loetletud väärtmärkide tagaküljel- näitkes riiet, sokke ja pesu (I.Leimus, 1993, lk.64). 1944. aasta sügisel käändusid ajalootuuled veelkord, sakslased said sõjas lüüa ja
annaabi.ee 
