Elu oli raske kolhoosides, püüti linna pääseda. Selle takistamiseks seati sisse passireziim. Suur nälg, vangilaagritesse paigutamine suur terror (Stalin kõrvaldas oma vaenlasi). 1930. peetu kohtuprotsesse endiste kommunistide üle. Kinnipidamisasutuste süsteem kannab nimetust gulag. Laagreid paiknes üle kogu Venemaa... 1918 november Saksam.revolutsioon, keiser loobus võimust ja võim läks ajutisele valitsusele ja enamus neist olid sotsid. Palju revansistlikke organisatsioone. NSDAP Keelustati kõikige parteide tegevus, välja arvatud NSDAP. Ametiühingud koondati DAF- i. Riigipäev ei tegelenud seadustega. Esialgu polnud partei ühtne, ühele osale tundus, et see mis tehtud on vähe. Koondusid SAsse. Vähese haridusega, musta tööd tegevad. 1934. aastal viidi läbi Pikkade Nugade Öö. Kõrvaldati SA juhtivad liikmed. Nende plaanid said otsa. Probleem kadus. Majanduses eraettevõtlust ei hävitatud, jäi alles, kuid kehtestati riigikontroll
sellega. Lisaks sellel otsustati veel et USA-l võib olla Suurbritanniaga ühesuurune sõjalaevastik ning et kõik riigid võivad kaugida vabalt tegutseda. Tekkinud süsteemi suurriikide vahel peale I maailmasõda nimetatakse Versaile- Washingtoni süsteemiks. Selle tähtsaimad põhimõtted olid kirjas I maailmasõja kaotanud riikidega sõlmitud rahulepingutes: 28.09.1919 Versaile leping - rahuleping Saksamaaga. Väga karmid rahu tingimused. Need põhjustasid revansistlikke meeleolusid (taheti taastada endineSuur-Saksa riik). Rahutingimused Saksamaaga: Reparatsioonide maksmine. Nende suurust ei määratud kindlaks. Maksmine toimus kivisöega. Kaduma pidi üldine sõjaväekohustus. Saksamaal võis olla maksmaalselt 100'000 meheline armee, neist ohvitsere kuni 4000. Lennuväge ega allveelaevu ei tohtinud omada. Pealvee laevastiku aluste arv oli samuti piiratud. Saksamaa pidi loovutama 1/8 oma territooriumist naabritele (Holland, Taani, Prantsusmaa (sai
laevadel, kodumaale tagasi (400. a.). Sellel näiliselt kõrvalisel episoodil oli järgnevatele sündmustele suur mõju. Esiteks aitas ta kaasa Pärsia ja Sparta suhete teravnemisele, sest viimane oli kaudselt toetanud võimule jäänud kuninga Artaxerxese vaenlast. Olulisem oli aga retke psühholoogiline mõju: kreeklased olid taas demonstreerinud sõjalist üleolekut Pärsiast, mis tõstis nende eneseusku, ja seda ajal mil Aasia valitseja sekkus järjest rohkem Kreeka asjadesse. See õhutas revansistlikke meeleolusid, mis sajandi teisel poolel viisid Makedoonia kuninga Aleksandri kuulsa sõjaretkeni. Süvenevad vastuolud Pärsia ja Sparta vahel tõid 399. a. kaasa otsese sõja. Spartalasi saatis edu, mis kulnineerus kuningas Agesilaose suure Aasia-retkega (396. a.): spartalased lõid Pärsia väe Sardeise lähedal puruks ja rüüstasid Früügiat. Sparta nõrgestamiseks saatsid pärslased Kreekasse oma esindaja, kes rikkalike altkäemaksude toel kallutasid liitlasi Spartast lahku lööma