Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada. Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele.
tundmusesse ning annab aimu, et edaspidi läheb ainult huvitavamaks. Kummalisel kombel selgub järgmisel päeval, et ka Vassiljev (Tiit Sukk) sattus putukate piiramisvõrku, kuid kellelgi teisel peale nende kahe pole veidrast juhtumist õrna aimugi. Edasi hargneb lahti veelgi kentsakamate sündmuste rada. Juhuste kokku langemisel satuvad arhitektide juurde habemikud sakslased Müller (Mait Malmsten) ja Bock (Guido Kangur), kes teevad ettepaneku Revalisse suursugune teatrimaja kavandada. Meestele ei ole pakkumine päris meelt mööda ja nad plaanivad sellest loobuda, kuid nende teele satub järjest pealetükkivaid eestlasi, kõik muidugi Ennud ja Ened, kes usuvad surmkindlalt, et just need kaks meest Eestisse teatrit kavandama sõidavad. Samuti teavad nad rääkida, et tegelikult kuulub maja lõpuks ikkagi eestlastele. Müürid pole olulised, vaid sisu, millega ruum nende vahel täidetakse.
SEDA SAGELI NIMETATAKSE HANSA KOGEKS. KOGE KUJUTIS OLI KA PALJUDE HANSALINNADE VAPPIDEL JA PITSATITEL. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. Ühele laevale paigutati mitme kaupmehe kaubad, sest nii oht kaup kaotada väiksem. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.Hansa kaubalaevade - kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma
annaabi.ee 
