alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine)
mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu tõmbamiseks. (nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl"). o Lastelaulud nt ,,Kits karja", ,,Parmu matus", ,,Metsa puid raiuma". o Karjaselaulud meloodiline pool pole enam ühtlase liikumisega, esineb ka
ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element
Lauldes inimene korrastab oma sisemaailma. Lapsed teevad seda siiralt ja häbenemata. Näiteks ei tule nad selle peale, et ei pea viisi vmt. Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti meenutavad paljud neist meestelaulude tralliviise. Näide: Sõit-sõit-sõit Soorule Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule, läbi lepiku lillele, teed mööda tädile. Körb obu läheb körtsu ja lauk obu läheb linna, toob lapsel saia ja pika pudeliga piima. (Emmaste) 1.3.1 Onnimanni-laulud
annaabi.ee 
