ja immuunrakkudega 3) Pärm (haploidses olekus) võib paarituda /paarduda (mating) ja moodustada diploidse pärmiraku– paardumist initsieerib peptiidsignaal (mating factor pheromone), mida rakud vabastavad keskkonda A) vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: 1)jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) 2) parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) 3) endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi,
protsesside kontrollimisel: - Rakkude jagunemine - Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine - Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku)
protsesside kontrollimisel: - Rakkude jagunemine - Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine - Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku)
Terminatsioonisubühikut pole teada. Subühikud sekreteeritakse periplasmasse Sec-süsteemiga. Periplasmas aitavad PapD ja FimC piili subühikud pakkida õigesse konformatsiooni ning värativalkudes (PapC ja FimD) toimub piili polümeriseerumine. Adhesiinisubühik (PapG ja FimH) on olulised substraadile kinnitumiseks. Piilide adhesiinid pole järjestuse alusel sarnased, kuid nende struktuur on sarnane moodustavad -lehtedest tünja struktuuri, mille sisse seotakse retseptormolekul. PapG tunneb ära glükolipiide ning FimH D-mannoospüranosiide. Pseudomonas aeruginosa CU-piili näiteks on Cup-fimbriad, vastavad geenid viies cup (chaperone-usher pathway) klastris (operonis). Need klastrid on erinevalt reguleeritud ning arvatavasti täidavad raku pinnal erinevaid ülesandeid. 120 Kusjuures cupC klaster koosneb ainukesena kolmest põhivalgu geenidest: piliin, saperon ja värativalk
annaabi.ee 
