3)mikrogliia – kaitsefunktsiooniga 4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega 5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni. Refleksikaare komponendid retseptor (refleksi alglüli, mis võtad vastu ärritusi organismi välis või sisekeskkonnast), aferentne lüli (juhib retseptord tekkinud erutuse refleksikeskusesse), refleksikeskus (juhtimis ja infotöötluskeskus neuronite kogumi kojul), eferentne lüli (lõpplüli, mis tagab reflektoorse vastuse) Tingimatud refleksid käitumisreaktsioonid, mis on kaasa sündinud, ilma et ümbritsev keskkond neile olulist mõju avaldaks. Alati ühesugune reaktsioon ühele ärritajale. Tingimatu refleksi närvimehhanisimid on pärilikud. Tingitud refleks on kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne aktsioon
Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate
Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21
annaabi.ee 
