Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma patsientide ravidokumendid Süsteemi ei esitata piisavalt andmeid Digiregistratuur Halvas seisus Eesmärk oli koondada raviasutuse registratuurandmed kokku Raviasutuste huvi tõttu pole käivitatud
miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8 Süsteem sai alguse neljast projektist. Need on digiretsept, digilugu, digiregistratuur ja digipilt. Digiretsept loodi Eesti Haigekassa poolt, ülejäänud Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks on võimalik väljastada ka digitaalset meditsiiniseadme kaarti. Meditsiiniseadme kaart on arvutis koostatud digitaalne kaart, kus on kirjas patsiendi vajalik meditsiiniseadme nimetus ja perioodis hüvitatud maksimaalne kogus.9 10 Digiretsepti on 3 liiki, mida patsiendil on võimalik ravimi väljaostu õigustega piirata:
Joonis 3. Elanike rahulolu tervishoiukorraldusega Eestis (Elanike hinnangud...2013:7). Tervishoiu korraldus on riigis paranenud ning seega on tervishoiu suunas tehtud muutused ja edendamised läinud korda. Innovaatilised lahendused, mis on loodud, et muuta arstiabi kvaliteeti paremaks, kättesaadavust kiiremaks ja efektiivsemaks ning inimestele mugavamaks on ilmselt rahulolu suurenemisele kõvasti kaasa aidanud. 9 Uuendused nagu 2008. aastal jõustunud e-tervise infosüsteem ja retseptikeskus (Eesti alustab...2008) ning tehnoloogilised diagnostika- ja ravimeetodid (Tervisetehnoloogiate hindamise... 2012) on samm edasi terviklikuma ja parema tervishoiu korralduse ja efektiivse arstiabi suunas. Samas on viimasena mainitud uuenduste tegemine viinud riiklikud tervishoiuasutused ja haigekassa olukorda, kus ressursside jagamine on muutunud keerulisemaks- otsuste langetamine, et leida tasakaal parima terviseväljundi
Joonis 3. Elanike rahulolu tervishoiukorraldusega Eestis (Elanike hinnangud...2013:7). Tervishoiu korraldus on riigis paranenud ning seega on tervishoiu suunas tehtud muutused ja edendamised läinud korda. Innovaatilised lahendused, mis on loodud, et muuta arstiabi kvaliteeti paremaks, kättesaadavust kiiremaks ja efektiivsemaks ning inimestele mugavamaks on ilmselt rahulolu suurenemisele kõvasti kaasa aidanud. 9 Uuendused nagu 2008. aastal jõustunud e-tervise infosüsteem ja retseptikeskus (Eesti alustab...2008) ning tehnoloogilised diagnostika- ja ravimeetodid (Tervisetehnoloogiate hindamise... 2012) on samm edasi terviklikuma ja parema tervishoiu korralduse ja efektiivse arstiabi suunas. Samas on viimasena mainitud uuenduste tegemine viinud riiklikud tervishoiuasutused ja haigekassa olukorda, kus ressursside jagamine on muutunud keerulisemaks- otsuste langetamine, et leida tasakaal parima terviseväljundi
Patsiendi andmed on lihtsamini käideldavad ning eri raviasutuses arsti poole pöördudes ei ole vaja paberkandjal tervisekaarti ühest raviasutusest teise saata. Patsiendi jaoks on väga mugav näiteks digiretsepti teenus. 3.1. Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed ) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info
kirjutatud muul näidustusel kui ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50.9 Haigekassa võtab täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa kalendriaastas ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot. Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid. Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda. Kui eelpool arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab haigekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti. Kui arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab haigekassa lisaks
annaabi.ee 
