jälgimiseni. Selline kehv nägemine on enamasti põhjustatud nägemiskeskuste, kaasa arvatud lateraalse põlvikkeha tuuma ja nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele
selle, mis toob neile kasu ning tõotab naudingut. Erinevalt retseptiivse iseloomuga inimestest on ekspluateeriva loomuga inimene varmas vajalikku jõuga võtma. Selle tüübi esindajad on endaga rahulolevad ja üleolevad. Nad vaatavad kadedusega lähikondlaste varandusele, otsides teid selle omastamiseks. Nad eelistavad rikkaks saada pigem tüssamise või varastamise, kui ausa loova töö kaudu. Kui retseptiivsete tüüpide hulgas on valdav enamus masohhistid, siis ekspluateerijate hulgas on enamus sadistid. Hoiustava (hoiustava, koonerdava, säästva) loomuga inimeste arust napib maailmas hädavajalikke ressursse, seetõttu tuleks koguda aega varusid täiendada ja olla valmis mustadeks päevadeks. Selle tüübi esindajad on külmad, kahtlustavad, pedantsed, varast kramplikult kinni hoidvad, lõpmata kannatlikud, kehva kujutlusvõimega kitsipungad.
1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele ega püüagi öeldu tähendust aimata konteksti abil. 2. Õpilane jääb teadmisteta. Teises keeles õppiv laps ei saa kõigist aru, probleem tekib aga siis, kui õpilane seeläbi jääb teadmisteta. Õpetajat aitavad arusaamist soodustavad õpi- ja retseptiivsete oskuste arendamise meetodid ning lisaks lastakse õpilastel end vajaduse korral väljendada emakeeles. 3. Keskendumisraskused. Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab pikemaid pause. Ükski inimene ei jaksa aega keskendunult kuulata, vahepeal läheb ikka mõte mujale. Teises keeles kuulav laps väsib aga tunnis kiiremini kui emakeeles kuulav laps ning lülitab ennast sagedamini välja. 4. Väljendusraskused.
annaabi.ee 
